Eesti maksumaksjatel on mängus umbes 60-70 miljonit krooni. Nii palju tuleks maksta trahvi ligi 8000 tonni üleliigselt varutud suhkru eest, mis läks ”kringliküpsetamiseks”, kirjutab Eesti Päevaleht.

”Need olid väikefirmad, kes ostsid oma tegevuseks suhkrut nagu tavalisedki inimesed kas siis hulgifirmast või poest, mitte ei ostnud seda otse sisse näiteks Rotterdamist,” ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup. Euroopa Komisjon pole veel vastanud, kas nõustub Eesti tõlgendusega.

Euroopa Komisjoni arvutuste järgi oli Eestis liitumise hetkel 91 600 tonni üleliigset suhkrut. Halvima stsenaariumi korral tuleks trahvi maksta hinnanguliselt 650-800 miljonit krooni. Eesti seisukohast soetati 63 000 tonni suhkrut eratarbimiseks ning 28 600 tonni varusid firmad suhkruhinna tõusu puhuks.

Eesti on seni pakkunud, et trahvi nõustume maksma ainult varude kasvu ehk 28 600 tonni pealt. Trahvi, mis on umbes 230 miljonit, kavatseb Eesti sisse nõuda konkreetsetelt firmadelt. Ülejäänud koguse, 63 000 tonni pealt trahvi maksmisest üritab Eesti riik pääseda põhjendusega, et seda kogust ei ostetud kallimalt edasi müümiseks, vaid inimesed ostsid seda kas kohe või edaspidi ise tarbimiseks.