"Impordinõuded ütlevad, et elus veiseid, veiseliha, veiselihatooteid ning teatud loomasöötasid saab tuua sellistest riikidest, mis on viimase viie aasta jooksul ametlikult vabad hullulehmatõvest," lausus Pärtel.
Taanis oli eelmine tõvejuhtum 1992. aastal. "Tookord keeldu ei rakendatud, kuna tegu oli imporditud loomaga," märkis Pärtel."Hävitati kari, kuhu loom oli paigutatud," lisas ta.
Peadirektori sõnul on praegune olukord teistsugune, kuna tegu on Taanis sündinud loomaga. Juhtum registreeriti Jüüti poolsaarel, mis on Taani peamine karjakasvatuspiirkond.
Hullulehmatõve peiteaeg ulatub eri andmetel kuni seitsme aastani, ütles Pärtel. Ta lisas, et Euroopa Liidu riikidest on see haigus taandumas Inglismaal, kust see alguse sai, kuid samas pole näha vaibumise märke ei Hollandis ega Prantsusmaal.
Pärteli sõnul oli tänavu kahe kuu jooksul Taani veiseliha import Eestisse minimaalne. "See oli praktiliselt null, Taani on ikkagi peaasjalikult sealiha eksportinud," märkis ta.
Leedu keelustas Taani liha sisseveo esmaspäeval ja Läti teisipäeval. Samuti on keelanud Taani liha sisseveo Norra ning Rootsi toidukauplused korjavad oma riiulitelt Taani lihatooteid. Soome on juhtu seni käsitlenud üksikjuhtumina.
Esmaspäeval diagnoositi 3,5-aastasel Taani lehmal veiste spongiformne entsefalopaatia ehk hullulehmatõbi.
