Eesti keskvalitsus jätkas suures defitsiidis
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2018. aastal 0,5 protsenti ja võlatase 8 protsenti sisemajanduse koguproduktist, avaldas statistikaamet tänases pressiteates.
2018. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 120,2 miljoni euroga, defitsiidiga lõpetas eelmise aasta vaid keskvalitsuse allsektor.
Seevastu kohalike omavalitsuste allsektori koondeelarve oli ülejäägis 43,7 miljoni euroga ja sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarve ülejääk suurenes teist aastat järjest jõudes 72,6 miljoni euroni. 2018. aasta lõpuks oli keskvalitsuse tulude puudujääk 236,5 miljonit eurot.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg ehk nn Maastrichti võlg oli 2018. aasta lõpuks veidi üle kahe miljardi euro, mis oli 2017. aastaga võrreldes ligi ühe protsendi võrra väiksem.
Keskvalitsuse võlg küll suurenes, kuid võlg kohalike omavalitsuste allsektoris vähenes. Keskvalitsuse koguvõlg oli 2018. aasta lõpu seisuga 2,3 miljardit eurot, millest 981 miljonit eurot moodustasid kohustused teiste allsektorite vastu.
Välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustes oli 54 protsenti. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused suurenesid aastaga 2 protsenti. Keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja ettevõtete välja antud pikaajaliste võlakirjade maht oli 2018. aasta lõpus 48,5 miljonit eurot ning see vähenes aastaga 51 protsenti.
Kohalike omavalitsuste allsektori koondvõlg vähenes 2017. aastaga võrreldes 3 protsenti ning oli 2018. aasta lõpus 0,7 miljardit eurot. Pikaajaliste võlakirjade maht vähenes aastaga 12 protsenti ja laenudega seotud kohustused vähenesid 0,3 protsenti. Kohustused välismaailma vastu moodustasid 23 protsenti kohalike omavalitsuste võlast.
Sotsiaalkindlustusfondid valitsemissektori võlga ei panustanud.
