Eesti Kindlustuse peadirektor Enn Laaniste ütles Eesti Päevalehele, et Tartu maja äraandmisel kaotab Eesti Kindlustus oma elukindlustuse kattevara ja ostja peab selle võrra rohkem investeerima.
Laaniste sõnul vajas Eesti Kindlustuse Tartu esinduse hoone vaid küttesüsteemi väljavahetamist, muid kapitaalsemaid töid seal teha vaja ei oleks. Alles möödunud aastal sai maja uue katuse. Oma ruumid on korda teinud kindlustus, samuti enamik firmasid, kes seal pinda rendivad. "Ei usu, et sinna just seitse miljonit sisse panna tarvis olnuks, nagu üks ajaleht kirjutas, aga midagi kindlasti," märkis ta ja lisas: "Kui hoone saab endale maksuamet, tuleb ju see raha ikkagi maksumaksja taskust."
Nii maksuamet kui teised seal pinda üürinud ettevõttes maksid Tartus Raekoja platsi ääres asuvas majas renti 30 krooni ruutmeetrilt. Küsimusele, kas nüüd peab riigikindlustusfirma ise hakkama samas majas ruume rentima, vastas peadirektor küsimusega: "Aga kes on öelnud, et me sinna üldse sisse saame jääda?" Praegu töötab Eesti Kindlustuse Tartu esinduses agentidega kokku üle viiekümne inimese.
Eesti Kindlustuse Tartu maja, nagu ka Tallinna Valli tänava hoone, oli arvel elukindlustuse reservide kattevarana. "Uus omanik peab selle kaheksa miljonit krooni, mis oli Tartu maja maksumus, kattevara taastamiseke kohe sisse maksma, muidu pole kindlustusfirma maksujõuline ja Kindlustusinspektsioon võib teha rahandusministeeriumi litsentsikomisjonile ettepaneku tegevusluba ära võtta," selgitas Laaniste ministri käskkirja tagajärjel tekkinud olukorda. Samas möönis ta, et see on omaniku asi, mis ta oma varaga teeb. Eesti Kindlustusel on praegu üle 150 tuhande pikaajalise elukindlustuslepingu ja neil kõigil peab olema tagatis.
Laaniste sõnul on Erastamisagentuuril üsna raske otsustada, millist erastamisviisi riikliku kindlustusfirma puhul rakendada. "Kindlasti on ka teatud variantide taga konkreetsed isikud, kes püüavad kallutada otsustajaid just neile kasuliku erastamisviisi kasuks," märkis ta.
Laaniste sõnul näitavad turu-uuringud, et inimesed usaldavad riigi osalusega ettevõtteid mõneti rohkem kui erafirmasid. Eesti Kindlustuse puhul tulevad veel mängu pikaajalised traditsioonid. Seetõttu eelistaks peadirektor teatud riigi osaluse säilimist ka pärast erastamist. "Kui selle erastamisega on juba nii kaua venitatud, siis sooviksin, et oodataks enne ära Eesti Kindlustuse auditeeritud bilanss, mis peaks valmima aprilli alguseks," leidis ta. "Siis on olemas objektiivne ülevaade ettevõtte majandustegevusest ja erastajatel ehk ka kergem otsust langetada."
Küsimusele, mis erastamine Eesti Kindlustusele anda võiks, vastas selle kauaaegne juht: "Eesti Kindlustus on seni arenenud põhiliselt oma teenitud raha najal ja nüüd on tekkinud olukord, kus kassa on tühi. Aktsiakapitali saame suurendada vaid oma kolme-nelja miljonilise kasumi arvelt, kuid seda on liiga vähe. Järelikult vajame hädasti mingit rahasüsteemi."
Eesti Kindlustuse struktuur on Laaniste sõnul paika pandud ja see toimib tema hinnangul hästi. "Väita, et kõik meie 600 töötajat osutub erastamise järel selleks tööks kõlbmatuks, on sügavalt ekslik seisukoht. Kindlasti on neidki, kes tuleb välja vahetada, kuid enamik on oma aastate jooksul kogutud sidemete ja kogemusega väga vajalikud."
Eesti Kindlustuse portfelli on peetud sotsialistlikuks pärandiks. Praegu on riigiaktsiaseltsi käes ligi 70 protsenti elukindlustusturust ja veerand varakindlustusest. Varakindlustuslepingud on üheaastased ja sõlmitud seega kõik juba taasiseseisvunud Eestis. Mis puutub elukindlustusse, siis neist lepinguist võib Laaniste sõnul sotsialistliku pärandi hulka liigitada ehk 11 protsenti, ülejäänud on sõlmitud juba 1992. aastast alates.
Enn Laaniste on töötanud Eesti Kindlustuses 35 aastat. "See on mu esimene ja ainus töökoht. Pakkumisi on selle aja jooksul olnud mitmeid, aga olen Eesti Kindlustusele truuks jäänud. Kui aga uus omanik mind ei vaja, mis siis ikka parata," ütles ta.
SIRJE NIITRA
