Eesti kinnisvara kolm tsooni: Tallinna inimestel muret veel pole, paljudes kohtades maksab korter sõna otseses mõttes võileiva hinna

Eesti on väike riik, aga kinnisvara mõttes oleme väga killustunud. On kaks suuremat tsooni, mõned õnnelikud oaasid keset kõrbe ning siis piirkonnad, kus kinnisvaral ei ole kohati üldse väärtust. See on kulu, aga keegi ei soovi sinult seda ka käest ära võtta.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman jagab Eesti kolmeks tsooniks. Esimene tsoon on Tallinn ja Harjumaa. Ta ütleb, et hetkel ei ole näha, et juurdevool sellesse tsooni väheneks. Harjumaa saab igal aastal keskmiselt juurde 5000-6000 inimest.

„Ma olen alati öelnud, et Tallinna ja Harjumaa võit on ülejäänud Eesti kaotus. Inimesi meile juurde ei tule. 2000-3000 ühikut kinnisvara jääb mujal igal aastal tühjaks. Seda on väga palju," ütleb ta.

10 aastat tagasi oli Tallinna elanike arv peaaegu 50 000 võrra tänasest väiksem. Selle ajaga on lisandunud ligi 20 000 ühikut elamispinda ning nõudlus on püsiv. On aga ka oht ja see tuleneb meie vananevast ühiskonnast. Vaadates meie vanuselist jaotust, siis noorte osakaal väheneb drastiliselt ning see ei ole tarbimise mõttes hea trend. Sooman ütleb siiski, et ta ei arva, et Tallinna kinnisvaraomanikud peaksid veel oma vara väärtuse pärast muretsema.

2. tsoon

Tartu ja selle lähivallad. Tartu turg püsib Soomani sõnul stabiilsena tänu kahele suurele ülikoolile ning ka Tartu Ülikooli kliinikumile. Nende asutustega on maakonnas seotud veel väga palju suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid. Just seetõttu langesid seal masu ajal kinnisvara hinnad „vaid" 40%, samal ajal oli see protsent Tallinnas 60. Töökohad on Tartus stabiilsemad - üliõpilasi on vaja õpetada ja haigeid ravida ka keerulisemal ajal. Haridus- ja teadussüsteemi ja riiklike ametite osakaal on seal suurem kui mis tahes muus kohas Eestis. „Tartu on stabiilne. Majanduskeskusena ei ole nad väga võimsad. Elanike arv kõigub 90 000 ja 100 000 vahel, aga ei ole karta, et Tartu hüljatakse," kommenteeris Sooman.

Eritsoonid

Eritsoonid on kuurortid ja veeäärsed kohad ning Lõuna-Eesti kuppelmaastik. Hinnatud puhkekohad ja ilusad talud on alati hinnas. Merepiiriga kinnistud samuti. Kui mõõdame pindala, siis nad on küllalt väikesed üksused ja pilla-palla üle Eesti laiali. „Need on rohelised oaasid keset kõrbestuvat Eestit. Nende eripära on see, et headel aegadel maksab seal hea kinnisvara hirmus palju, halval ajal ei juhtu ka midagi hullu, need säilitavad likviidsuse."

3. tsoon

Kunagi, kui tehti valdade elujõulisuse indeksit, siis oli suur osa Eestit punane ehk trend oli seal negatiivne. Rohelisi tsoone oli vähe. Rahvastik tuleb sealt tsooni number 1. Tsoon 3 on teiste piirkondade vastand.

„Meie haldusreform on oma olemuselt olnud täielik fiasko. 20-25 aastat on selle vajalikkusest räägitud. Mis on juhtunud? Gümnaasiumid, bussipeatused ja pangaautomaadid kaovad. Täna ei ole ei tööandjaid ega töökäsi. Massiline lahkumine viib üha enamate paikade väljasuremiseni. Müts maha nende valdade ja linnade juhtide ees, kes on suutnud elu sisse puhuda oma piirkonnale - loovad võimalusi ja teenuseid. Lõppmäng haldusreformile oli see, et liideti kehvas seisus vallad headega ja öeldi, et ongi korras. Selle asemel, et sisuliste probleemidega tegeleda, vaadati, et laual on probleem, tõmbame uue laudlina peale ja probleemi ei ole. Sisulist poolt, et kuidas ettevõtetele võimalusi luua või teha alevikud atraktiivseks, tehtud ei ole. Tegelikult seda metoodilist tööd ei ole tehtud. Eestit aina pakitakse kokku, volditakse ja volditakse," on Sooman kriitiline.

Pole siis ime, et 3. tsoonis müüakse kortereid tihti euro või kommunaalteenuste võla tasumise eest. Selliste kuulutuste arv kinnisvaraportaalides aina kasvab.