Eesti kõige kuulsam d'Artagnan räägib osaühingute omanike vastu suunatud vihakõnest
Pärast riigikohtu otsust, mis käis ühe rahaka osaühingu juhatuse liikmete teenuse osutamise kohta - juhid käisid iga päev kontoris tööl, aga palka ei saanud, vaid esitasid omanikele konsultatsiooniteenuse arve -, on Eestis lahti läinud nõiajaht kõigi osaühingute osanike ja juhatuse liikmete peale. Olgu igaks juhuks öeldud, et riigikohus ei keelanud Eestis osaühingute pidamist ega nende kaudu teenuse osutamist.
Osaühing on jätkuvalt täisväärtuslik äriühingu vorm, mille võib endale igaüks, kes on valmis ühtlasi ka teatud riske võtma, asutada ja selle kaudu oma oskuste piires hakata teenuseid pakkuma. See on kõigi inimeste põhiseaduslik õigus.
Eestis on kümneid tuhandeid osaühinguid. Üks neist kuulub Draamateatri näitlejale ja lavastajale, lavavõitluse spetsialistile Indrek Sammulile ja tema abikaasa, Linnateatri näitlejale Liina Olmarule. Nende OÜ Vabakava ei ole teab mis rahakas äriühing. Käive on nii väike, et palka ei ole võimalik sealt välja maksta, samuti ei ole perekond võtnud dividende.
Arvestades Eestis kehtivat pööraselt kõrget sotsiaalmaksu, ei ole Sammuli/Olmaru ega paljudest teistestki väikestest osaühingutest veel niipea loota palga väljamaksmist, sest see tähendaks ka nende äriühingute hingusele minekut. Pealegi ei saa riik käskida ühegi äriühingu omanikul või juhatuse liikmel maksta väevõimuga palka.
Olmaru ja Sammul kirjutavad 2014. aasta aruandes, et "OÜ Vabakava on oma eelmisel tegevusaastal saanud head tähelepanu, eelkõige lavalise võitluse ja koreograafia teenuse osutamisel."
"Oleme pakkunud näitleja ja lavavõitlusgoreograafia teenust. Samuti on peetud mitu ajurünnakut tegevusvälja laiendamise osas. Suund on võetud ka näitlejate koolitamise ja laste teatrihariduse, ning eneseväljenduse arendamise teenuse osutamiseks. Oleme genereerinud hulgaliselt harjutusi ja mänge, et lapsi arendada ja julgustada eneseusalduse ja loomingulisuse suunas. On toimunud palju proovi koolitusi aga konkreetsete lepinguteni loodame jõuda järgmisel aastal. Lisaks jätkuvad tuleval aastal ka mitmete projektide (Eestimaa Kirikud, Rahvusvaheline Lavavõitluslaager, lavastuse Meeste kodu 2 jne) ettevalmistamine, mille toimumise aeg oleks juba aastal 2016," seisab tegevusaruandes.
Ärileht päris Sammulilt, millise tundega ta vaatab ühiskonnas lahti läinud vihakõnet väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes.
"Mōtteviis, et OÜ-del, mis kasumit ei teeni, ei ole eluōigust ja tuleks kaotada on minu jaoks sügavalt arusaamatu. Mōtteviis on ülesehitatud ainult kasumile, raha on kōige mōōt ja eesmärk. Kui Eestis on 70 000 OÜ-d, siis iga selle OÜ taga on inimene või kaks. Lisaks on neil pered ehk korrutame selle arvu minimaalselt kolme vōi neljaga. Ehk siis 210 000-280 000 inimest. Isegi juhul, kui firma ei too kasumit, vaid tuleb ots-otsaga toime, aitab see nendel inimestel eluga toime tulla, mistõttu nad ei koorma sotsiaalametit abipalvetega," mõtiskleb Sammul.
