Eesti kõige rikkam maksuoptimeerija võttis kaheksa miljonit eurot dividende

 (104)
LOE, miks eelistab ravimimüüja erinevaid maksuparadiise ja kuidas ta esimese miljoni teenis
Margus Linnamäe
Margus LinnamäeFoto: Andras Kralla

Eesti ainus magnaat, setu ja IRL-i liige Margus Linnamäe (51) alustas äriajamist 1990. aastal koos venna Aivar Linnamäe ja Georg Gavronskiga. Sellest ajast alates on Margus Linnamäe mõjukus aina kasvanud ja haare laienenud. Linnamäe ei löö risti ette. Kui vaja, käitub jesuiitlikult.

Algatuseks proovis trio äritseda lihakonservide ja särkidega. Aivar Linnamäe töötas tol ajal veel Maarjamõisa haiglas tehisneeru osakonnas ja Georg Gavronski oli Tartu ülikooli arstiteaduskonna aspirantuuris. Margus, kes oli küll Tartu ülikoolis katsetanud nii filoloogia-kui ajalootudengina, oli ainus vaba mees, kes tööd tegi.

Ravimifirma Magnum Medicali asutasid mehed 1992. aasta suve lõpus. Selleks õnnestus neil Hoiupangast saada pool miljonit krooni laenu ning osta soodsalt ETK hulgimüügiladu. 1993/94 lisandusid stomatoloogilised materjalid, mille tarbeks loodi Magnum Dental.

Eesti Ekspress kirjutas 27. juunil 2002, et algkapitali teenis trio ravimiäriga Venemaal. Piiride sulgudes võideti eesti turg. Magnum hakkas esimese firmana regulaarselt kaupa apteekidesse laiali vedama. Rohupoodidele pakuti ka sümboolset osalust.

Ettevõtjate koorekihti jõudsid Magnumi sellid aga suurerastamistega. Farma, Tartu Õlu, Silmet. Nüüdseks on kõik need tehased edasi müüdud. Aga viisil, mis peaks iga maksuhalduri ja politseiniku silmad pärani ajama.

Riik müüs Tartu õlletehase 1995. aastal 26 miljoni krooni eest firmale Magnum Konsuumer. Kuna poole hinnast võis tasuda EVPdes, kujunes tegelikuks ostuhinnaks umbes 17 miljonit krooni.

Seotud lood:

Linnamäed lootsid õlletehase kiiresti kasuga edasi müüa. Nad lasid lahti jutu, et asjast on huvitatud üks Lääne suurkompanii. See pidi teised tegijad ärevaks tegema, sest Tartu õllele kuulus kuuendik Eesti turust.

Liimile läks Soome õlletehas Olvi. Enne sommide saabumist soovitasid kolleegid vanemale Linnamäele, et too oma Porsche ukse eest ära ajaks, muidu lähevad põhjanaabrid kadedaks ja hind kukub mürtsti.

Olvi ostis oktoobris 1996 peaaegu kuuendiku Tartu tehase aktsiatest, makstes igale kümnekroonisele aktsiale 62 krooni peale.

Järgmisel sügisel kirjutas Äripäev, et Olvi ostab Magnumi käest välja kogu õlletehase. Lisaks veel pisema pruulikoja Saaremaal, mis oli samuti Linnamägede ja Gavronski käes. Tehingu maht olevat kokku 138,8 miljonit krooni.

Ilus kaup, kas pole? Eriti kui arvestada Tartu tehase 17 miljoni krooni suurust erastamishinda...

Ent aasta lõpus teatas Magnum ligi 26 miljoni krooni suurusest kahjumist, riik ei saanud sentigi tulumaksu.

Sakude tähendab tagurpidi edukas

Tõenäoliselt kanditi kasum offshore-kompaniisse, sest Magnumi mehed ei müünud õlletehast soomlastele otse, vaid ühe Iiri firma kaudu.

Et riik ei saaks mingil juhul kätt vahele, kindlustati tagala ka teiselt poolt. Müüjafirma Magnum Konsuumeri uueks omanikuks sai samuti maksuvaba firma, seekord Delaware'st.

Tehingute lõppedes tegi Magnum Konsuumeri juhataja Tarmo Laanetu ettepaneku pood kinni panna.

Magnum Konsuumer võttis uueks nimeks Sakude, mis pole vihje Saku Õlletehasele, vaid tähendab tagurpidi "edukas".

Sakude juhiks sai Peeter Pähn (30), kes on pärit Tartu külje alt Eerikalt. Nõukogu liikmeteks üks noor sell Tartust, üks Alatskivilt ja üks Roiult.

Juulis 1999 algas likvideerimine. Kõik lõppenuks vaikselt, kuid järsku ärkas maksuamet. Nüüd nõuab riik Sakudelt tagantjärele ligi 21 miljonit krooni tulumaksu. See on Eesti riigi suuruselt viies maksuvõlg.

Silmet müüdi maksuvaba panga garantiiga

Õlletehase skeemi järgis üldjoontes ka Silmeti edasimüük. Tehase erastas firma Ephag, millest pool kuulus Magnumile ja pool Florida miljonärile Thomas Björn Waldinile.

Praegu on tehase peremees ekspeaminister Tiit Vähi, Waldini hea sõber.

Magnum Grupp müüs oma osaluse Vähile aastatel 1998-1999. Aktsiaid liikusid vähemalt kolme erineva maksuvaba kompanii kaudu. Kõiki kolme firmat esindas Margus Linnamäe.

Skandaal tekkis pärast Diveci kontori läbiotsimist. Selgus, et Silmet erastati võltspaberitega. Pangagarantii andis maksuvaba firma Benelux Trust & Bank Inc, mis pole mingi pank. Sama hästi võinuks garantii välja anda suvaline inimene tänavalt. Kuid firma nimes esines sõna "pank". See pettis erastamisagentuuri ära.

Erastamisjuht Väino Sarnet teatas, et "garantiidega on alati muret, kuid neid kontrollime alles siis, kui erastamisel võetud kohustusi ei täideta, aga antud juhul pole seda vaja olnud."

Nüüdseks on Magnum Grupist saanud firma Aoalge. seda juhib Peeter Pähn.

Liivik võib Farma pärast kinni minna

Märksa tõsisem tagatiseskandaal sündis Tallinna farmaatsiatehase erastamisel, mille ostis pikaajalise järelmaksuga Magnum Pharma.

Neli aastat pärast erastamist teatas ostja riigile majandusraskustest ning palus erastamiskohustuse lõpu - kolm miljonit krooni - ümber vormistada firma Wagnar Holding nimele.

Sarneti järglane erastamisagentuuri juhi kohal Jaak Liivik ei kontrollinud tausta. Wagner Holding oli tühi firma. Praeguseks on see äriregistrist kustutatud. Liivik sai kaela kriminaalasja ametialases lohakuse eest, sest tõi riigile suure kahju.

Müüt Moskva tehasest

Linnamägede valitsusaeg farmaatsiatehases läheb kindlalt Tallinna börsi ja Eesti ajakirjanduse ajalukku. Äripäeva ajakirjanikud Kaja Koovit ja Väinu Rozental paljastasid 1997. aastal, et paljuräägitud harutehast Venemaal pole olemas. Nad pälvisid oma loo eest Bonnieri preemia. Farma aktsia hind kukkus loo ilmumispäeval Tallinna börsil esimese kümne minutiga poole võrra. Tehase juhtkond sai börsilt trahvi.

Lisaks teatas üks Läti ärimees, et maksis Farma kauba eest miljoneid kroone mitte tehase, vaid hoopis maksuvaba kompanii Grandstar arvele. Ta oletas, et sealt jagati raha poliitikute määrimiseks.

Magnum müüs oma osaluse farmaatsiatehases 1998. aastal edasi Läti ravimistehasele Grindex. Tehing käis jälle maksuvaba firma kaudu. Aktsiapaki hind oli 196 miljonit krooni.

Nüüd kannab Magnum Pharma nime Eugeenius. Tema juhiks sai ei keegi muu kui Peeter Pähn. Firma on lõpetamisel.

Eesti rahvuslik kapital pärineb Belizest

Kas lisaks õlletehase müügile lähevad uurimisele ka ülejäänud ettevõtete müügid, on äärmiselt küsitav, sest asjaga on seotud nii tähtsad ninad nagu Tiit Vähi ja Mart Laar. Maksuametil pole ka liitlasi, sest Magnumi mehed on tõenäolised ära klaarinud oma võlad pankade ees -- muidu oleksid nende firmad lõpetanud pankrottide, mitte vargsi likvideerimistega.

Pealegi on kahtlane raha kättesaamine. Näiteks Sakudel puudub vara. Maksuvabade kompaniidega kohtus käimine on sama mõttekas kui äriplaani arutamine sipelgapesaga.

Seni hoiab trio madalat profiili. Ajavad äri edukalt edasi. Nende trump on Magnum Medical, mille põhiaktsionärid olid vaheldumisi Nauru ja Mauritiuse kompaniid.

Kolm aastat tagasi (st 1999. aastal) sai Magnum Medical taas Eesti kapitali omaks. See kuulub nüüd Tartu firmale Solaron Trade, sest Magnum Medicali internetikülg ütleb selgelt: „Meie jaoks on oluline, et Eesti apteegid on eestlaste kätes ja neid teenindab Magnum Medical kui tugev, rahvuslikul kapitalil põhinev hulgimüüja."

See, et Solaron Trade kuulub omakorda Belize kompaniile, pole enam oluline.

Nii kirjutas Eesti Ekspress 2002. aastal.

Magnum kolis Hollandisse

Sellest ajast on küll 13 aastat möödas, kuid Linnamäe tava ajada asju läbi nn neitsisaarte ettevõtete ei ole siiani kuhugi kadunud.

2012. aastal toimus Linnamäele kuuluvas MM Grupis struktuurimuutus. Kontserni valdusfirmaks sai Hollandis registreeritud MM Holdings B.V., kontsernis lõplikku valitsevat mõju omav isik on Margus Linnamäe. MM Holding B.V. alla kuuluvad Eestis AS Magnum ja AS UP Invest.

Magnumi kontserni ettevõtted koondasid enda alla pärast struktuurimuutust ravimite hulgi- ja jaekaubanduse, veterinaartoodete hulgikaubanduse ja hamba­ravitoodete hulgimüügi Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Struktuurimuutuse läbinud firma asutamiskuupäev on 1. november 2012.
AS UP Invest koondab pärast struktuurimuutust enda alla kinnisvarainvesteeringud ja haiglatarvete ning ilu- ja tervisetoodete müügi, aga arendab ka jäätisekohvikute ketti. 2012. aasta kahel viimasel kuul teenis kontsern müügituluna 2,9 ja puhaskasumina 0,6 miljonit eurot.

Vaikne, aga mõjukas

2011. aastal võttis Margus Linnamäe MM Grupist Eesti äriajaloo kõige suurema dividendi, kokku 19,6 miljonit eurot. Mullu ulatus Linnamäe dividendisumma ligikaudu kaheksa miljoni euroni. Linnamäe hoiab varju, Eesti ajalehetoimetuste pildipankades on temast fotosid täpselt nii palju, et neid võib kokku lugeda kahe käe sõrmedel.

Linnamäe vihkab tähelepanu. Ta ajab asju vaikselt ja varjatult. 2000ndate alguses annetas ta viimati avalikult IRL-ile raha. Hiljem, kui Eesti erakonnad on avalikult Linnamäele soodsaid otsuseid teinud, ei ole ärimees avalikult mitte sentigi ühelegi erakonnale andnud.

Äripäev on hinnanud Linnamäe varanduse suuruseks üle 80 miljoni euro. Ärimehel on Otepää lähistel Baltikumi suurim ristpalkvilla. Sealset kinnistut haldab Tsura talu, kuigi Linnamäe „suvilat" on raske taluks pidada. See on igast otsast luksushäärber koos maneeži ja hobusetallidega.

Baltikumi suurim „ristpalksuvila"

Linnamäe „talu" on kirjeldatud Horsemarketi veebiküljel järgnevalt. „Juba hulk maad enne pärale jõudmist hakkab vapustav maaparandus aimu andma ja meeleolu kujundama, milliseks pompöössuseks inimene võiks valmis olla. Hooldatud-süvendatud-korras ja kaldastatud järvekesed. Kobe teetamm. Veenev aastatepikkune melioratsioon. Häärberile lähenev tee laternapostidega palistatud. Oleme küll mõisakultuuriga harjunud, aga et keegi tänapäeval nullist sedasi kuplite vahele sooritaks - sellist vägevat vaatepilti just eriti tihti ei näe." Kinnistu suurus on ligikaudu 200 hektarit. Peale selle on Tsura talul Lõuna-Eestis veel hulk maid, kus ettevõte kasvatab lihaveiseid.

Jokitades laienev meediaimpeerium

Linnamäe UP Invest on Postimehe Grupi, BNS-i Baltikumi ettevõtete ja mitmete kuulutuste portaalide omanik. Ta on need ettevõtted süstemaatiliselt kokku ostnud. Ja seetõttu, Linnamäele omaselt, ka sekeldustesse sattunud.

Ärileht kirjutas tänavu juulis, et Leedu konkurentsiamet alustas Margus Linnamäe Eesti Meedia suhtes menetlust. Konkurentsiamet kohustas Eesti Meediat, kes omandas kontrolli AllePal OÜ üle, saatma informatsiooni oma domineeriva positsiooni kohta, teatas amet.

Eesti Meedia peitis oma senise osaluse kohalikus ajakirjade kirjastuses Hollandisse, mistõttu sai omandada kuulutusteportaalid ilma koondumisavaldust esitamata, kuna omandava ettevõtte käive jäi alla seaduses määratud piiri.

17. detsembril 2014 informeeris Eesti Meedia Leedu konkurentsiametit, et nende tütarfirma OÜ Classify omandas 100% AllePal OÜ aktsiatest. Koos portaalidega www.aruodas.lt, www.autogidas.lt, www.autoplius.lt, www.domoplius.lt, www.skelbiu.lt ja teised, muutusid nad seotud majandusüksuseks.

Kuna selline turujõu kontsentratsioon tekitas küsimusi konkurentsiametis ja teisteski turuosalistes, küsitles konkurentsiamet turuosalisi ja analüüsis täiendavalt kuulutusteportaale. Esialgsel hinnangul lõi Eesti Meedia domineeriva positsiooni. Nüüd peab konkurentsiamet hindama, ega Eesti Meedia domineeriv positsioon ei avalda turuosalistele ja tarbijatele negatiivset mõju.

Konkurentsiameti huviorbiidis

Eelmisel aastal omandas Eesti Meedia ehk Margus Linnamäe suure tüki Leedu ja Eesti kuulutusportaalide turust. Vahest oleks koondumise heaks kiitnud, võib-olla mitte. Ei saa välistada, et oleks sunnitud näiteks müüma ühte portaali, et saada luba teiste omandamiseks.

Mullu detsembri alguses müüs Eesti Meedia maha suurema osa oma senisest Leedu-ärist, ajakirjade kirjastuse Žurnalų Leidybos Grupę. Ostjaks oli Hollandi ettevõte STAK Kemplake. Kas nende ettevõtete üle omab võimu Eesti Meedia, võib vaid kahtlustada. Igatahes ei satutud nii taas Leedu konkurentsiameti orbiiti.

Leedus võidi ületada seaduses sätestatud käibepiirid ja seepärast oleks tehing pidanud käima läbi sealse konkurentsiameti heakskiidu. Seepärast müüdi või „müüdi teeseldud tehinguga" seal osa ärist Hollandisse maha. Mida võib Leedu konkurentsiameti uurimine välja tuua ja kas selle tagajärjel võivad tulla ettevõttele trahvid, näitab tulevik.

Kui Leedus sai Linnamäe ametliku uurimise kaela, siis Lätis müüs ärimees maha BNS-i Läti tütarfirma, sest ei saanud muidu osta Läti suurimat uudisteagentuuri LETA. „Kunstlikuks" ostjaks on pankrotihaldur Arno Mägi. Mägile ei läinud üle siiski kaubamärk, selle jättis Linnamägi endale.

Mägil ei ole kunagi varem ajakirjandusäriga vähimaidki kokkupuuteid olnud. Seetõttu ei ole tõenäoline, et ta hakkaks Lätis ise reaalselt meediaäri ajama.

Linnamäe valdusfirma UP Invest ostis Läti suurima uudisteagentuuri LETA, kuid Läti konkurentsiametilt tehinguks loa saamiseks tuleb UP Investil loobuda talle läbi firmade kuuluvast osalusest BNSi Läti tütarfirmas.