Eesti kõrgeimas tornmajas peab ühissõidukit ehk lifti kaua ootama
“Kelle juurde teie tulete?” küsib mahedahäälne naine sõbralikult, ent nõudlikult. Selge, Eesti kõrgeima kortermaja liftini juba niisama lihtsalt ei pääse. Ta helistab minu vastuvõtjaile ette ja juhatatab mind alles siis valvelaua juurest edasi eesruumi, kust pääseb lõpuks lifti.
Et 30 korruse peale on kaks pisikest lifti, annab ennast tunda – sõiduriista tuleb pikalt oodata. Umbses liftis võitlen klaustrofoobiaga. Ma ei suuda kiusatusele vastu panna ja sõidan esimese hooga kohe kõige kõrgemale välja.
Õõnsa tundega kõhus astun liftist välja. Ei ole kuigi meeldiv olla 117 meetri kõrgusel: seinad tunduvad peale vajuvat, õhk seisab. Avastan pisikese koridori, mis viib võretatud rõdule. Suitsetamisruum? Ei, seinal on suitsetamist keelav silt. Igal korrusel on üks selline võretatud ruum, kus saab värsket õhku hingata. Aknad Tornimäel lahti ei käi, ja õige ka. “Juba pliiatsi kukkumine aknast tapaks jalakäija,” selgitab mulle 18. korruse elanik Kristo Lillemäe, kelle juurde ma teel olin. Ja torn tõepoolest kõigub oma 10–15 sentimeetrit.
Kristo koduuksel tervitab meid ere suvepäike. Valgus jõuab korteri igasse nurka, seda ka talvel. Suures toas jagub romantilist õhkkonda nii päikesetõusu kui ka -loojangu ajal – mõlemad on kenasti nurga peal asuva korteri aknast näha. Miljonivaade? “Pigem kahe, kui mitte kolme miljoni vaade,” ei varja Kristo rõõmu oma uue kodu üle.
Kristo ostis Tornimäe majja kolmetoalise korteri enne ehituse algust. See on ühtlasi üks maja suuremaid kortereid, ülejäänud on ühe- ja kahetoalised. Sellisesse majja lastega pered ei koli, teab Kristo rääkida. Siia tulevad noored, edukad ja liikuva elustiiliga inimesed.
Korteri täpset ruutmeetrihinda mees meelde tuletada ei suuda: tehing jääb kahe aasta taha. Küll aga oletab ta, et oma kaks korda odavam võis see praegusest hinnast olla küll. Viimaste oksjonil müüdud korterite ruutmeetri hind küündis juba üle 100 000 krooni.
Tornmaja korteris elamiseks tuleb teha ka mõned vältimatud väljaminekud. Esiteks on vaja korralikku ventilatsiooni, milleta kütab päike suvel korteri talumatult kuumaks. Samuti on vaja korralikke päikesevalgust summutavaid kardinaid. Aknapesu korraldab ühistu paar korda aastas.
Erakordse korteri möbleerimine on kujunenud noortele põnevaks nuputamiseks, mille juurde pole sisekujundajat kaasatud. Osa seinte nurgad on 70–80-kraadised ning see on teinud tavalisest poest mööbli soetamise lausa võimatuks.
Koridoris tutvun USA-s elava eestlannaga, kes ostis tornmajja korteri oma emale, et ta maalt linna tuua. Ta polevat emalt veel küsinudki, kas too üldse tahab nii kõrgel elada. Aga kui ema pole nõus tulema, saab korteri välja üürida. See on ju ikkagi investeering. Kuigi abikaasa ütles, et tema oma nime selle korteriga siduda ei taha.
“Eestlased ei ole harjunud kompleinima,” selgitab Ameerika eluga harjunud naine. “Kompleinimise” (complain – kaebama) all peab ta silmas oma õiguste tagaajamist. Seepärast arvab ta, et kõrghoonete ehitamise eeskirjad pole piisavalt ranged, mis omakorda võimaldab ehitajal raha kokku hoida.
Söakal naisel “kompleinimis-oskusest” puudu ei jää. Tema pole rahul väikeste liftidega ja päikest mittetaluvate akendega. Ta pani aknad proovile, kattes need musta riidega, ja tagajärge polnud vaja kaua oodata. Nüüd jooksevad mööda korteri aknaid pikad mõrad. “Aga ära seda Otterile (maja projektijuht Merko Ehitusest) räägi, ta on tegelikult tubli mees.” Ei räägi...
2 küsimust
Kas pilvelõhkujas on mõistlik korterit üürida?
Arho Kopli
Haabersti Maja AS
Üürijateks on enamasti välismaalased, kortereid üüritakse ka firma residentsiks, kui ostmiseks puudub vajalik finantseerimis-võimalus. Üüritehingute puhul pole kõige olulisemaks kriteeriumiks korruste arv, vaid asukoht. Näiteks võin tuua oma hiljutise tehingu Fahle maja 14. korrusel, kus kahetoaline korter õnnestus anda üürile hinnaga 12 000 krooni kuus. Korter oli täiesti sisustatud: alates mööblist, lõpetades nugade-kahvlitega. Samas majas on üürile anda ka kolmetoaline korter 15 000 krooniga.
Üha enam soovitakse üürida ka lühemaks perioodiks: alates nädalast ja lõpetades kolme kuuga. Lühemaks perioodiks üürida soovijad võrdlevad seda tihti hotellis elamisega – kumb on siis mugavam ja ka soodsam?
Kes vastutab, et mitme miljoni kroonist vaadet ei varjaks teine ja kõrgem maja?
Arne Otter
Merko Ehitus
City on city ja kesklinnas on tahes-tahtmata aken aknas kinni. Kui ehitatakse kesklinna kõrghoonete alasse, tuleb paratamatult arvestada, et kui detailplaneering võimaldab, võib keegi ühel päeval lähedusse teise kõrghoone ehitada.
Korrektne oleks kliente hoiatada, kui ostetava maja juurde ehitatakse teine maja. Linnavalitsuses on kogu info olemas, aga tavainimene ei viitsi seda otsida. Kuid maakler, kes müüb kortereid lubadusega, et sealt avanevat vaadet ei ehitata kunagi kinni, võib oma pillid kotti panna.
