Eesti kõrgepalgalised naised
Hästi teenivad naised töötavad enamasti finants-, turundus-, personali- ja müügijuhi ametikohal. Tipptasemel tegijatest teenivad meestega sama raha vaid naistest advokaadid. Seevastu on suurenenud nende naiste osakaal, kelle brutopalk on rohkem kui 20 000 krooni.
Eesti naisjuhid ei leia, et nad oleksid meestest viletsamad. Nad teavad, et teenivad meeskolleegidest vähem, kuid tunnistavad, et neile on ebameeldiv minna palka juurde nõudma.
* Kõik palganumbrid on umbkaudsed ja hinnangulised. Palgale lisanduvad soodustused (nt mobiiltelefon, ametiauto jm).
Advokaat MONIKA MÄGI (66)
Brutopalk u 60 000 krooni*.
"See ei ole normaalne, et naistest tippjuhid saavad kaks korda vähem palka kui meestest tippjuhid. Kindlasti on mees torujürina või maaharijana efektiivsem kui naine ja siin on ka palgavahe omal kohal. Aga kui füüsiline töö välja jätta, siis mõistusel pole ju vahet.
Inimesi ei saa alati liigitada meesteks ja naisteks. Määrav peaks olema võimekus ja töötahe ning sellele peaks vastama ka töötasu. Üldiselt on mehed laiema haardega, nendega on parem kõike organiseerida ja korraldada. Aga naised on kohusetundlikumad. Kui omanik tahab oma firmasse majalukku, kui vajatakse tõelist kiindumust ja pühendumist, tuleks palgata naine.
Palgavahe tuleb ehk sellest, et naised jäävad oma arengus kergemini seisma. Kui naist saadab kutsealane edu ja rahu perekonnas, tõmbab ta aerud paati. Nad teevad seda varem kui mehed. On ka erandedi, üks nendest on Monika Mägi.
Naiseks olemine segab mind karjääris küll. Meeste sõnal on eelduslikus vormis rohkem kaalu. Ka siin on erandeid, näiteks Marju Lauristin. Tema imidþ on selline, et eeldatakse, et ta ütleb ainult läbimõeldud asju ja igal sõnal on tagamaa.
Võib öelda, et minu sissetulekud küünivad meestest tippjuhtide omadeni. Mul on olnud ka oma raskused ja ma olen palju kaotanud, nii et millegagi uhkustada mul pole. Aga saan asjast üle, kuni järgmise komistamiseni.
Advokaadi töös ei sõltu palk soost ja vahesid ei ole. Kõik oleneb ikka sellest, kui hea advokaat ollakse."
Hotelli Palace direktor KRISTA TUULIK (39)
Brutopalk u 25 000 krooni
"Et mehed saavad rohkem palka, on ülemaailmne trend. Ühiskond arvab, et mehed on paremad. Kui firmas on nais- ja meesjuht, arvatakse kindlasti, et mees on parem. Ka alluvad eelistavad meesjuhti, sest ta sobib nii naistele kui meestele. Naised ei suhtu tihti teistesse naistesse hästi ja mehed ei aktsepteeri käske jagavat naist. Lugesin kuskilt, et kui naisjuht halvasti ütleb, "on tal paha tuju". Kui seda teeb mees, "lööb ta lihtsalt korda majja". Selline on tõepoolest üleüldine suhtumine.
Mind pole sugu karjääri tegemisel pärssinud ja ma ei ole mingeid eelarvamusi märganud. Eestis on üldse hotellijuhtide hulgas naisi isegi rohkem, mujal maailmas on valdavalt mehed.
Päris 30 000ni mu palk siiski ei küüni, aga ma pole ka tippjuht."
Eesti Meedia finantsdirektor SIRJE SULP (40)
Brutopalk 30 000 35 000 krooni
"Eestis on suurfirmade tippjuhtide seas naisi küll väga vähe, ainsana tuleb meelde Epp Kiviaed Statoilist. Arvan, et mehi eelistatakse põhjendatult nad pühenduvad rohkem tööle, on riskialtimad. Kui suure riski nad võtavad, nii palju palka ka küsivad. Naised ei julge ehk palka küsida, aga ei taha ka riske võtta. Kas minul oma soo tõttu probleeme olnud? See on rohkem isikliku mõtlemise küsimus. On inimesi, kellel on naisest juhi kohta eelarvamus ja on neid, kellel ei ole. Meeste kõrgeima tasemeni mu palk ei küüni. Naiste omani küll."
Glaxo Wellcome Export LTD Eesti esinduse juhataja VILVE JÄRVING (41).
Brutopalk 32 000 - 38 000 krooni
"Mehi on juhtivatel kohtadel kahtlemata rohkem. Aga kas naised tahavadki tippjuhtideks saada? Eesti on väga demokraatlik maa ja kui naine tahab ennast teostada, on tal ka see võimalus. Olen Rahvusvahelise Ravimitootjate Liidu president ja sinna kuuluvast 19 firmast on vaid neljal-viiel naisjuhid. Ka Glaxo mäned(integral)mendi koosolekutel võib näha vaid üksikuid naisi, enamik neist on Ida-Euroopa filiaalidest.
Oma palka ma ei tahaks kommenteerida. Aga ravimifirmades on üldse väga head palgad ja seda kõikjal maailmas. Töö on väga pingeline ja vastutusrikas."
Eesti Ajakirjade Kirjastuse peatoimetaja TIINA KRUUS (36).
Brutopalk 28 000 35 000 krooni
"Naised on ajalooliselt kohanenud töötama odavamatel aladel, nagu õmblustööstus, teenindamine, personalitöö. Ehitusfirmade, sadamate ja pankade juhtkonnast ikka naisi naljalt ei leia. Praegused otsustajad naised ei ole selliseid erialasid lihtsalt ülikoolis õppinud. Mehed on lihtsalt aktiivsemad. Mina olen klassikalises mõttes naiskarjerist juhin naisteajakirju. Siin ei saakski mees hakkama, nad ei viitsiks sisugagi tutvuda. See on praegu ka minu karjääri lagi. Kui tahaksin edasi areneda, peaksin õppima minema. Oma palgaga olen väga rahul. Kui ajakirjade peatoimetajad teenivad meil natuke alla 20 tuhande, siis mina teenin rohkem, üle 20 tuhande."
Hansapanga personalidirektor AGVE AASMAA (36).
Brutopalk 35 000 38 000 krooni
"Ma ei arva, et tippjuhtide palgatase oluliselt erineb. Asi on rohkem selles, et suurtes firmades, kus on kõrgemad palgad, on juhtideks mehed. Vaevalt, et mehed paremad juhid on, see on rohkem naistes endis kinni töö ja karjäär ei ole prioriteediks, isiklik elu on tähtsam.
Kui keskastme juhil on veel võimalik töö kõrvalt ka täisväärtuslikku eraelu elada, siis tippjuhil see ei õnnestu. Sugu pole mu karjääri seganud. Püstitaksin küsimuse hoopis teistpidi: kas karjäär segab naiseks olemist? Segab just väline surve. Mina nende ahistatud naiste hulka ei kuulu, kelle palga laeks on 30 000 krooni."
Statoil Eesti peadirektor EPP KIVIAED (38). Brutopalk 28 000 35 000 krooni
Epp Kiviaeda peetakse Eesti kõige kõrgemal kohal olevaks tippjuhiks.
"Mul ei ole aega. Ja ma ei tohi ega taha oma palgast rääkida," ütleb Kiviaed viisakalt, ent kategooriliselt. "Vastan teile meelsasti, kui pöördute minu poole mõnel teisel teemal."
Estline'i turundusdirektor MARJE BRAUNBRÜCK (38).
Brutopalk 22 000 25 000 krooni
"Mulle tundub, et naistele lihtsalt pakutakse vähem palka ja vaadatakse siis reageeringut. Minul on näiteks häbi ja paha palka juurde küsida. Ma ei usu, et mehed on paremad juhid. Erinevad küll, aga mitte paremad. Võibolla teen mõnele mehele liiga, aga mulle tundub, et naised rügavad kriitilistes olukordades rohkem. Meestele meeldib luua, naised süvenevad detailidesse. Laevanduses olen mina Eestis ainus naine, kes firma juhatusse kuulub.
Mind ei ole seganud, et ma naine olen. Ma ei liigita ennast üldse karjääriinimeste hulka. Olen juhiks saanud isegi natuke vastu tahtmist. Päris naiste tipuni mu palk ei ulatu, jääb 20 ja 30 tuhande vahele."
GEA VELTHUT-SOKKA
