Eesti korstnad reostavad mis hirmus

Eesti kaks elektrijaama on Euroopa õhureostajate seas tugevas keskklassis.

Rootsi keskkonnakaitsjate ühenduse Acid Rain (Happevihm) suuremate vääveldioksiidi tootjate edetabel asetab Eesti ja Balti elektrijaama reostajate edetabeli esipoolde kohe suuremate tööstusriikide saastavamate ettevõtete järele. 27 Euroopa riiki koondav tabel asetab Ida-Virumaal paikneva Eesti Elektrijaama happevihmasid tekitava SO2 tootmiselt 31. kohale ja seal lähedal paikneva Balti Elektrijaama 33. Kohale, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eespool paiknevad Bulgaaria Maritsa jaamad, samuti hulk Poola, Suurbritannia ja Rumeenia enam saastavaid ettevõtteid. Lõunanaabrite leedulaste suurim vääveldioksiidi allikas jääb 67. kohale.

“Mis seal salata, esiteks on Eesti tootmismahud päris suured ja märkimisväärsed ning teiseks pärinevad meie jaamad suuremalt jaolt minevikust,” kommenteeris Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste. “Aastaks 2016 on meil kohustus kõik vanad plokid sulgeda või siis renoveerida selliselt, et emissioon neist plokkidest kordades või isegi kümnetes kordades väheneb.” Esimesed julgustavad näited on tema kinnitusel juba teoks saanud.

Keskkonnajuht Meriste sõnul on vääveldioksiidi tootmine võrreldes nõukogude aja lõpuga vähemalt kaks korda vähenenud, edaspidi aga langeb see hüppeliselt, sest põlemisprotsessi parandades on võimalik põlevkivi põlemisel tekkivat väävlit suures osas siduda.

“Eestist ei saa me palju saastet, sest Eesti reostus ohustab rohkem Soomet ja Venemaad,” ei uskunud Acid Raini direktor, et Eesti Rootsit väga saastaks.