Eesti korterituru kasv kiirenes taas
Aasta esimese nelja kuu jooksul tehti Eestis 7033 korteritehingut. Võrreldes aastataguse perioodiga oli seda kõigest 1 tehing vähem ehk turuaktiivsus on püsinud erinevalt varasematest aastatest oluliselt stabiilsem. Harjumaa koos Tallinnaga on sealjuures kasvanud aasta vältel 0,9% võrra ja Tartumaa 3,3% võrra. Tehingute arvu langust on soodustanud ennekõike väiksemate piirkondade korteriturud, kus pakkumiste arv on jätkanud pidevat aeglases tempos alanemist ning pakkumishinnad kasvamist.
Esimese nelja kuu baasil on tehingute arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud Jõgeva, Lääne, Rapla, Saare, Valga, Pärnu ja Võru maakonnas. Lisaks on tehingute arv olenemata vägagi laialdasest pakkumiste hulgast langenud 3,8% võrra ka Ida-Virumaal, kus on siiski hinnataseme edasine langus ning pakkumiste varasem järjepidev kuhjumine lõppenud ning paranevate tööturu tingimuste tõttu on oodata ka vastava piirkonna aeglast kasvutrendi algust.
Keskmine hind 1277 eurot ruutmeetri kohta
Aprilli jooksul tehtud korteritehingute taustal kujunes mediaanhinnaks 1277 €/m2, mida oli 4,6% vähem kui eelmisel kuul ning 9,4% rohkem kui aasta tagasi. Võrreldes märtsiga siiski olulisi muutusi hinnataseme osas tegelikkuses aset ei leidnud, üksikud piirkondlikud muutused tehingute struktuuris tõid hinna alanemise esile ennekõike väga madalate hindadega tehtud tehingute tõttu peamiselt Valga, Järva ja Lääne-Viru maakonnas.
Harjumaal püsis samaaegselt hinnatase aprillis 0,5% ning Tartumaal 0,9% võrra kõrgemal tasemel kui möödunud kuul. Võrreldes aastataguse perioodiga on hinnakasvu üldist kiirenemist samuti tagasi hoidmas peamiselt väiksemad keskused, kus pakkumiste vähenemise tõttu siirduvad ostjad väikelinnadest järjest kaugemale lähiümbrusesse, kus pakutavad korterid on odavamad ning seetõttu laiemale ostjaskonnale kättesaadavad. Laias pildis iseloomustab igakuine Eesti korterituru hinnadünaamika pigem Harjumaal toimuvat, kus aprillis kasvas korterite hinnatase võrreldes 2017. aasta aprilliga 9,2% võrra. Aasta esimese nelja kuuga on Eesti mediaanhind kasvanud ligi 11% võrra, mille taga on tehingud Harju-, Tartu- ja Pärnumaal, mujal Eestis on statistiliselt vaadatuna püsinud hinnatase juba mitmendat kuud samal tasemel.
Üleriigiliselt ei ole enam lähiperioodidel oodata varasematele aastatele omast tehingute arvu ega hinnataseme tugevat kasvu. Eesti korteriturgu tervikuna jäävad tulevikus enim mõjutama tehingud uute korteritega, seda nii Tallinnas, Tartus ja nende lähiümbruses kui ka Pärnu linnas. Järelturul ei ole seevastu olulisi muutusi enam oodata, vähene pakkumiste arv takistab turuaktiivsuse kasvu kuid hoiab kehva pakkumise struktuuri tõttu enamikes piirkondades hinnakasvu 4 - 6% vahemikus, mis võib periooditi ennekõike väikelinnades kiireneda. Käesoleval aastal jääb tehingute arvu kasv kõigi eelduste kohaselt juba varasemalt prognoositult kuni 5%-ni.
