Eesti kui kapitali varjupaik: prantsuse pensionäride raha teekond investorite eldoraadosse

 (6)
Sergio Heuer
Sergio HeuerFoto: Priit Simson

Lõppenud suvel Eestis kanda kinnitanud Olympia Capital Management’i juht Sergio Heuer lubas, et aasta lõpuks on tema juhitav fond siinsesse kinnisvarasse paigutanud kuni 150 miljonit eurot.

Olympia Capitalile kuulub hetkel Eestis kolm hoonet, mille seas on Tallinnas Pärnu maanteel asuv Politsei- ja Piirivalveameti peamaja ning samas naabruskonnas paiknev Riigi Kinnisvara AS-i uus peakontor.

PPA maja tehingust avalikkusest teavitamine läks siseministeeriumi ja PPA poolse kommunikatsiooniäparduse tõttu üsnagi konarlikult ning ka siseminister isiklikult ei osanud mitu nädalat pärast tehingu teoks saamist ootamatule küsimusele riigi jaoks kõrge strateegilise tähtsusega maja uue omaniku kohta vastata.

Tänaseks on kujunenud olukord, kus PPA peamaja kuulub läbi Olympia Capitali Prantsusmaa pensionäridele, sest just nende raha on paigutatud siinsesse kinnisvarafondi kasumit teenima.

„Fondis on suurte kindlustusfirmade, pensionifondide ja pankade raha. Sajaprotsendiliselt Prantsusmaa raha,“ kinnitas fondijuht Heuer Ärilehele.

„Me ei peida enda osalust kunagi. Selle maja omanik on prantsusmaa fond (Olympia Capital – E R), mille üle teostab järelevalvet Prantsusmaa finantsinspektsioon. Selleks, et osta kinnisvara Eestis oli vaja luua ka juriidilised kehad, mis on samuti täielikult meie kontrolli all,“ lisas ta.

Seotud lood:

Olympia Capital plaanib kasvatada oma kinnisvaraportfelli aasta lõpuks Eestis kuue hooneni, mille koguväärtus jääb 100-150 miljoni euro vahemikku. Kui see kinnisvaraportfell kuuluks kõik ühele inimesele, siis võiks ta hõlpsasti paikneda kümne Eesti rikkaima inimese seas.

Finantsturgudel reageeritakse uudiste pärast üle

Põhjus, miks Olympia Capital Eesti turule tänavu juunis sisenes peitub Heueri sõnul lühidalt öeldes selles, et maailma finantsturgudel on praegu ettearvamatud ajad ning kinnisvara stabiilses ja positiivse väljavaatega riigis nagu Eesti on suurinvestorile nagu kodusadam tormi kätte jäänud laevale. Viimase aja suurimad finantsturgude mõjutajad on olnud Heueri hinnangul näiteks Kreeka kriis, Hiina majanduskasvu aeglustumine ning ka Volkswageni skandaal.

„Kõik, mis juhtub Hiinas, juhtub aeglaselt ja mitte üleöö. Hiina majanduskasvu aeglustumine ei saanud ju tulla finantsturgudele uudisena nüüd augusti lõpus, mil maailma börsiindeksid allapoole sööstma hakkasid. Igaüks, kes oskab numbreid vaadata, oleks võinud seda juba mitu kuud ette näha. Seega pole ju loogiline, et Hiina avaldas numbrid, mis olid ootuspärased ja turud järsku kokku kukuvad,“ selgitas Heuer oma seisukohta.

Lisaks finantsturgude ebastabiilsusele ei ole Heueri hinnangul erilist mõtet praeguste madalate intresside aegu paigutada raha ka riikide võlakirjadesse, sest nende tootlus on väga väike. Samuti ei paku tema hinnangul enam piisavat tootlust ka riskifondid, mille toimepõhimõte on aegade algusest olnud see, et tootlikust kindlustatakse ka „lühikeste“ positsioonidega ehk panustatakse teatud varade hinna langusele.

„Mida see tähendab institutsionaalse investori jaoks Londonis või Pariisis? Nende jaoks on see probleem, nad peavad kasumlikult paigutama miljardeid eurosid ja kui turud nii irratsionaalselt käituvad, siis tekib probleem. Mis sa selle rahaga peale hakkad? Pensionid on vaja välja maksta, kindlustushüvitised samuti,“ selgitas Heuer, miks teatud kinnisvara vastu huvi üha suurenemas on.

Eesti riik on ihaldusväärne üürnik

Olympia Capitali Eestipoolse partneri Colonna Capitali esindaja Roberto de Silvestri sõnul muudab välismaiste investorite jaoks kõige atraktiivsemaks need hooned, mille rentnikuks on mõni riigiamet.
Mainekad agentuurid nagu näiteks S&P on andnud Eesti riigile kõrge reitingu ja see mõjub investorites usaldusttekitavalt ehk piltlikult öeldes riik maksab arved alati õigeks ajaks ära.

„Eesti on AA- reitinguga riik, mis tähendab, et kasumimarginaal, mida riigiasutuste kasutuses olevatelt hoonetelt on võimalik saada, on väga kõrge. Mõnel juhul ulatub see kuue protsendini, finantsvõimendust kasutades kerkib see lausa kahekohalise numbrini,“ rääkis de Silvestri.

Loe veel

Olympia Capital otsustas tulla just Eestisse selle pärast, et siinne investeerimiskliima on väga hea ning suuremad kinnisvarafondid on kogu Põhjamaade regioonist seni kaarega mööda käinud.

„Võrreldes näiteks Prantsusmaaga tahavad Eestis inimesed rohkem asju korda saata. Eestis saab palju asju ära teha interneti teel ning kogu bürokraatia on tegelikult väga efektiivne. Stabiilsus, kasv, arvestatav toetusvõrgustik investorile ja suurepärane investeerimiskliima, see kõik paneb ütlema, et Eesti on välisinvestori jaoks tõeline Eldorado,“ rääkis Heuer.

Küsimusele, kas Olympia on Eestis korruptsiooniga kokku puutunud, vastab Heuer kindlalt eitavalt, lisades, et Eesti üks tugevusi ongi madal korruptsioonitase.

„Tüüpiline vestlus on alati selline, et küsitakse hoone eest mingit hinda, meie ütleme, et see on liiga kõrge ning siis hakkame läbi rääkima ning jõuame numbrini, mis on kompromiss ning allkirjastame lepingu,“ kirjeldas Heuer seda, kuidas tehinguni jõudmine käib.

„Ei olnud nii, et pärast tuldi veel midagi juurde küsima. Mulle nii meeldib, sest see on väga konkreetne ja selge. Prantsusmaal või Itaalias asjad päris nii ei käi. Seal lepitakse mõnikord hinnas kokku aga siis järgmisel päeval tuleb teine osapool jutuga, et see ikka ei ole õige hind,“ jätkas ta.

Kes on Sergio Heuer?

Sergio Heuer peab end sakslaseks, kuid on üles kasvanud Itaalias. Ülikooli läks ta aga hoopis USA-s. Ta omandas Pennsylvania Temple ülikoolis elektroonikainseneri kraadi ja pärast seda ka Pennsylvania ülikoolis ärijuhtimise eriala. Heuer on töötanud New Yorgis Prantsusmaa suurpanga BNP Paribas juures ja samuti reitinguagentuuris Moody’s.

Pärast Berliini müüri kokkukukkumist nägin sakslasena head võimalust Berliini naasta ja osaleda Saksamaa ühendamises, leides rakendust kinnisvara ja tööstussektoris.

Heuer töötas 20 aastat Tudor Investment Group’i heaks juhtides mitmeid projekte Euroopas ja Aasias.

Olympia Groupi nõukogu esimees ja Olympia Capitali fondihaldur on ta alates 2011. aastast.
Heuer ütleb enda kohta, et ta on maailmakodanik ja ta reisib palju ning peamisteks sihtkohtadeks on London ja Pariis ning nüüd ka sagedamini Eesti. Korra kvartalis on tal asja ka New Yorki.

Eestisse sattus ta esimest korda juba 1993. aastal. „Kui ma 1990-ndatel Eestisse tulin, siis märkasin, et siinsete restoranide tase oli märkimisväärselt kõrgem kui Venemaal, Ida-Saksamaal või mujal idablokis. See avaldas kohe muljet,“ rääkis Heuer. „Kui ma lähen siin Tallinnas täna mõnda restorani, siis need on väga moodsad ning tihti paremal tasemel kui mõnel pool Londonis või Pariisis,“ lisas ta.

Heuer meenutas ütlust, et selleks, et mõista riiki ja rahvast, siis sa pead nägema, kuidas kohalikud söövad. „Kui ma käin Eestis restoranis ja näen kui kaasaegsed ning tasemel need on, siis on mul üsna selge, kuhu suunas see riik liigub,“ leidis ta.