„Sirgeid põrandalaudu ei hakanud tootma loodus, vaid tehnoloogilised piirangud – nii kõlab Eestis ja eestlaste poolt loodud kõverate põrandalaudade ettevõtte Bolefloori filosoofia. Hannes Tarn ja Rain Eisler on mehed, kes aga tehnoloogilisi piiranguid ületades panid oma idee paberile, esitlesid seda Tallinna tehnikaülikooli teadlastele ning EAS-i ja investorite rahastusega hakatigi tootma loodusliku servajoonega laudadest puitpõrandaid. Tööstuslikult selliste laudade tootmine on maailmas ainuke ja seda tehakse samuti siin – Paldiski tehnopargis asuvas tehases. Eestis ja veel vähem Paldiskis asumist teavad aga vähesed, sest maailma ehitusmessidel juba pea aasta uuendusliku tehnoloogia ning materjali- ja loodussäästliku tootega laineid löönud Bolefloori esitletakse kavalalt Hollandi firmana ja nii leiab juba praegu netiavarustest erinevaid „roheliste” artikleid, kus „uut Hollandi ettevõtet” hea sõnaga nimetatakse. Tegelikkuses asub seal ainult üks esinduskontor, kus pole alalist müügimeestki: kui on vaja kliendiga kokku saada, lendavad firmaomanikud ise Eestist Amsterdami kohale. Nüüdseks on aga kodumaise tootmisega seotud juba 20 inimest, kusjuures eelmisel aastal alustati kõigest kolmekesi. Firma idee ongi otsida endale üle Euroopa võimalikult palju põrandakauplejatest edasimüüjaid ja siis oma esindusi avama ei peagi.

Idee hullumajast

Bolefloori turundusjuht Priit Heinsalu räägib kontori kohavaliku langetamisest ka käima lastud legendi. „Hollandis ringi käies ja akendest sisse vaadates – seal ei ole ju kardinaid ees ja ebaviisakas on see, kes sisse vaatab, mitte see, kes majas sees on –  nägime ühes esimese korruse kontoris maas samasugust põrandat, see oli küll käsitööna tehtud. Astusime sisse ja küsisime: mis kohaga on tegu? Tuli välja, et psühhiaatriakabinetiga, mille hüüdlauseks oli „Life is not a straight line” ehk „Elu ei käi sirget rada”! See sobis ka meile väga hästi,” kinnitas Heinsalu.
Bolefloori tehnoloogiajuhi Hannes Kuusksalu sõnul on huvi looduslähedaste põrandate vastu lausa üllatavalt suur ja juba enne tõelise tootmiseni jõudmist valis Saksa arhitektuuriportaal detail.de Eesti põrandafirma aasta 50 parima ehitusliku uuenduse hulka ja kohe teisele kohale. Olgu öeldud, et esimeseks tuli kipsplaat. Samuti on hinnapäringuid teinud Euroopa hotellid ja maailmakuulus kohvikukett Starbucks. „Nad on tõepoolest küsinud, kas suudaksime nende tellimust täita, aga sellised ettevõtted plaanivad oma tegemisi kaks-kolm aastat ette,” oli Kuusksalu veel ees ootavatest tehingutest ja mahtudest rääkides kidakeelne.
Tehasehoone kõrval asub kontor, kus disainer Anneli Rand sisseskaneeritud puuplankudest täpselt tellitud mõõdu järgi lauad omavahel kokku sobitab. Töö teeb suhteliselt keeruliseks asjaolu, et andmebaasis olevast 12 000 plangust pole ühtegi omavahel identset, aga klient peab saama kätte joonise nummerdatud põrandalaudadega, mida on lihtne kokku panna nagu lego. Keskmiselt tellitakse põrandat umbes 30-ruutmeetristesse tubadesse ja valida on viie puuliigi vahel: saar, vaher, tamm, kirss ja pähkel. Väiksematele pindadele laineliste laudade tellimist võib põhjendada krõbeda hinnaga, üks ruutmeeter näiteks tammepuidust põrandat maksab keskmiselt 120 eurot. Turundusjuht Heinsalu sõnul ei ole see aga midagi ulmelist – hind jääb lihtsalt põrandatootjate kõrgemasse klassi. „Meie tootmine käib ju ka ukseaugu täpsusega, see pole nii, et lähed ostad poest lauad, paned maha ja pärast jääb kuus lauda üle, millega midagi teha pole,” rääkis Heinsalu.
Bolefloori tehnoloogiajuht Hannes Kuusksalu naeris, et mõne tellimuse puhul peab planku niivõrd palju muutma, et peale vaadates võiks öelda, et tegemist on plastiga. 

Gustav Adolfi gümnaasiumis on tootenäidis

Bolefloori kõveraid põrandaid on n-ö näidiseks paigutatud ka Eesti hoonetesse, et toote täiendamiseks tagasisidet saada.
Kõige tähelepanuväärsem töö tehti disainer Anneli Ranna sõnul Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus keskaegne hoone seinad olid aja jooksul niivõrd viltu vajunud, et ruumis ei olnud ühtegi ühesuguse mõõduga nurka. Kui valmis põrandalaudu maha paigutama hakati, selgus, et mõõdud olid võetud põrandapinnast veidi kõrgemalt, aga GAG seinad on ka vertikaalselt vildakad. Millimeetri täpsusega mõõdeti põrand uuesti üle ja nüüd ehib kõver põrand GAG õpetajatetuba.