Eesti lihatööstuste kogukäive oli mullu 2,23 miljardit

Eesti Lihaliidu andmetel oli 2000. aastal Eestis lihatööstuste kogukäive ligi 2,23 miljardit krooni, kasvades aastaga 12 protsenti.

Lihaliidu tegevdirektor Helve Koppel ütles BNS-ile, et lihaliidu liikmete ligikaudne netokäive oli kokku 1,9 miljardit krooni, mis moodustab 85 protsenti kõigi Eesti lihatööstuste netokäibest.

1999. aastal oli lihaliidu liikmete kogukäive 1,7 miljardit krooni.

Koppel märkis, et suurimate lihatööstuste, nagu Tallegg, Rakvere Lihakombinaat, Valga Lihatööstus, Võro Kommerts, Saaremaa Liha- ja Piimatööstus, Filee ja Vastse-Kuuste Lihatööstus, tulemused olid mullu väga head.

Samas viitas ta üha suurenevale lihatööstuste investeeringute vajadusele, mida nõuab 2002. aastast toiduseadus ja lihahügieeniseadus.

"Kokkuostuhinnad on tõusnud, kuid väljamüügihinnad pole nendega proportsioonis ega vasta maailmaturuhinnale, mistõttu ettevõtete rentaablus ja kasum on vähenenud," märkis Koppel. Ta lisas, et ettevõtetel napib raha inveteeringuteks ning seda võib leevendada SAPARDI-programmi abiraha.

Koppel sõnas, et mullu vähenes lihatootmine, kuid kuna Eesti tööstused kasutavad vaid 60 protsenti kohalikust toorainest, siis see tööstustoodangu mahtusid ei mõjutanud.

Tänavu võib lihatootmine kasvada, kuna mullu suurenes põrsaste arv ja kokkuostuhinnad on talupidajatele väga soodsad.

Teisipäeval toimub Eesti Lihaliidu üldkoosolek, kus tehakse 2000. aasta töökokkuvõtted, analüüsitakse lihasektori olukorda ning toimub BSE-temaatika (hullulehmatõbi) arutelu.