Eesti liitub OECD-ga. Millega?
Kui mainida O-ga hakkavat neljatähelist rahvusvahelist organisatsiooni, võib olla kindel, et paljudel vilksatab silme ette Max van der Stoel – kunagine Euroo-pa julgeoleku ja koostöö organisatsiooni ehk OSCE rahvusvähemuste ülemkomissar. Nüüd ta-hab Eesti hakata uue O-ga algava klubi, väga sarnase lühendiga OECD ehk majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liikmeks. Kas saame jälle mõne komissari või voliniku? Ei, kindlasti mitte. Seekord on tegemist millegi palju paremaga.
Olgugi et juba alates 2007. aastast on Eesti pingutanud OECD liikmeks saamise poole, on see jäänud masuga võitlemise ja üleüldise euro-ootuse tuhinas peaaegu märkamatuks. Ometi usutakse kitsamates võimukoridorides, et Eestile eelmisel nädalal esitatud kutse OECD-ga ametlikult liituda on pisut pikemas tulevikus ehk veel tähtsam kui euro.
Mis sellesse organisatsiooni saamise puhul siis nii tähtis on? „Kui üldiselt arvatakse, et Eesti on maailmas tuntud, siis tegelikult see nii ei ole,” paljastas riigikantselei strateegiabüroo direktor Keit Kasemets alustuseks üles väikse avaliku saladuse. Aga just OECD-lt oodatakse tema sõnul väga Eesti tuntuse laienemist üle maailma.
Eesti ei anna OECD-ga liitudes sellele organisatsioonile just palju reaalset võimu, nagu on näiteks Euroopa Liidul teatud valdkondades siinsete asjade korraldamise üle.
Saame röntgeni
Küll aga lubatakse klubi Pariisis asuval peakorteril hakata Eestit risti-rästi kõikvõimalikest vaatenurkadest analüüsima ja riigi kohta andmeid koguma. Öeldakse, et OECD-ga saame endale hiiglasliku ühiskonnaröntgeni.
Sama tehakse Pariisist kõikide seniste liikmetega, mis tähendab, et Eesti andmed on kõrvutatavad riikidega, kellega seni on olnud võrreldavate suuruste puudumise tõttu end väga raske ritta seada. Jah, Euroopa Liidu riikidega saab Eesti end juba praegu võrrelda, kuid Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Lõuna-Korea või Mehhiko, Jaapani ja Kanadaga pole see seni olnud võimalik.
OECD avaldab võrdlusi valdkondadest, kus ilma ise väga suurt tööd tegemata pole võimalik arusaadavat tulemust saada. Olgu siis tegemist maksukoormuse, teadusinvesteeringute suuruse, haridussüsteemi paremusjärjestuse või elanike sotsiaalse toetamisega.
Kuna OECD on pea ainus selline ülemaailmne arenenud majandusega riikide kohta kontrollitud andmete avaldaja, toetuvad paljud suured investorid otsuseid tehes just OECD avaldatud andmetele. Ka Kasemets nõustus, et liitumine aitab kindlasti lennutada Eesti nii mõnegi sellise rahvusvahelise korporatsiooni radaripildile, kes enne pole Eestit tähelegi pannud.
See on aga OECD üks külg. Sama tähtis on see, mis Pariisist Eestisse tagasi jõuab. OECD vaatab väga põhjalikult ka arvude taha. Selle põhjal uuritakse, mis ootab ees riigi eri eluvaldkondi või kuidas tehtud otsused neid on mõjutanud. Samuti jagatakse soovitusi, mida ette võtta, kui ähvardab reelt mahakukkumine.
Näiteks hiljuti avaldatud Eesti tööjõuturu ja sotsiaalpoliitika ülevaade esitas mõnegi suhteliselt valusa järelduse. Näiteks tõdeti, et 60% Eesti töötuid ja 40% pensionäre elab OECD hinnangul vaesuses. Kuid raport ei teinud lihtsalt kriitikat, vaid jagas ühtlasi siinsetele otsustajatele konkreetseid soovitusi, kuidas olukorda edaspidi parandada. Kas aga nõu kuulda võetakse, jääb juba kohalike poliitikute ja ametnike südamele.
OECD juurde tuleb esindus
•• Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna rahvusvahelise koostöö büroo direktor Kairi Saar selgitas, et kui homme Eestisse saabuv OECD peasekretär Angel Gurría kirjutab siin koos peaminister Andrus Ansipiga alla ühinemislepingule, siis päris ametlik ühinemine jääb arvatavasti aasta lõppu. „Lepe on vaja riigikogus ratifitseerida ning arvatavasti jõutakse seda teha sügisel,” ütles ta. Saar rääkis, et tasapisi hakatakse ette valmistama ka organisatsiooni juurde Eesti esinduse rajamist. Esindust on vaja selleks, et oleks võimalik paljudest OECD kohtumistest sujuvalt osa võtta. Klubil on kokku üle paarisaja eri küsimusi lahkava komitee, kuhu aga pole alati mõttekas ekstra Tallinnast kohale sõita.
