”Tänane otsus kiita heaks meie taotlus liituda vahetuskursimehhanismiga on Eesti jaoks ajalooline, luues võimaluse juba 2006. aasta keskpaigaks olla valmis Euroopa ühisraha euro kasutusele võtmiseks,” ütles rahandusminister Taavi Veskimägi. “See on eelkõige tunnustus meie majandus- ja eelarvepoliitika põhimõtete elujõulisusele ühinenud Euroopas. Vahetuskursimehhanismiga liitumine soodustab meie majanduse veelgi vahetumat lõimumist ligi poolt miljardit tarbijat hõlmava Euroopa ühisturuga, mis kaheldamatult suurendab kõigi Eesti inimeste heaolu läbi kiirema majandusarengu.”
”Nagu kinnitati Euroopa Liidu avaldatud kommunikees, hinnati põhjalikult Eesti valuutakomitee sobivust ja elujõulisust ning leiti, et Eesti ühinemine ERM2-ga võib toimuda valuutakomitee raames ning Eesti ühepoolse kohustusega hoida kurss muutumatuna,” ütles Eesti Panga president Vahur Kraft.
Standardne kursi kõikumisvahemik ERM2-s on +/- 15 protsenti.
ERM2 on riikidevaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on toetada vahetuskursipoliitika stabiilsust ja koordineeritust Euroopas.
Liitumine ERM2ga on ka üks etapp Eesti üleminekul Euroopa ühisrahale euro. See on raamistik, mille alusel seotakse mitmepoolsete läbirääkimiste (liikmesriigid, Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon, euroga liituda sooviv riik) käigus euroga liituda sooviva riigi rahvusvaluuta kurss euroga.
ERM2 perioodi jooksul peab iga euroga liituda sooviv riik hoidma oma rahvusvaluuta stabiilsena euro suhtes ning täitma Maastrichti kriteeriumid (inflatsioonikriteerium, intressikriteerium, vahetuskursi kriteerium, eelarve tasakaalu kriteerium ja riigivõla kriteerium).
Iga liituv riik peab olema ERM2 liige vähemalt kaks aastat, kuid perioodi pikkus sõltub Maastrichti kriteeriumite täitmise edukusest.
Seetõttu on äärmiselt oluline, nagu märgib rahandusministeerium, et Eesti hoiaks jätkuvalt stabiilset majandus- ja eelarvepoliitikat. Samuti on üks prioriteetidest jätkata turu paindlikkust parandavate struktuursete reformidega.
Valitsus ja Eesti Pank on seisukohal, et kiire euro kasutuselevõtt on Eestile sobiv ja toetab Eesti jätkusuutlikku arengut. Eestil on tihedad kaubandus- ja investeerimissuhted EL-iga, Eesti krooni kurss on euro suhtes fikseeritud ning tegelik liitumine euroalaga on loogiline jätk Eesti senisele rahapoliitikale.
Liitumine aitab veelgi vähendada valuutakursi kõikumise riski, mille tulemusena vähenevad intressitasemete erinevused Eesti ja euroala vahel. Täiendav tulu tõuseb ka valuutavahetusega seotud tehingutasude kadumisest, seda nii eurot väliskaubanduses kasutavatele ettevõtetele kui ka eurotsoonis reisivatele eraisikutele.
