Eesti paviljon maailmanäitusel EXPO 2000 Hannoveris lõi juba lahtioleku esimestel päevadel eelmiste maailmanäituste Eesti väljapanekute külastatavusrekordid. Esimese lahtioleku nädala jooksul külastas Eesti paviljoni üle 60 tuhande inimese.
"Avapäeval, 1. juunil käis meil 20 tuhat inimest, mis on umbes sama palju kui suurriik Kanadal, kelle paviljon on suuruselt teine Saksamaa järel," ütles Eesti paviljoni direktriss Marju Kullasepp. Tema sõnul on Raivo Kotovi ja Andrus Kõresaare kujundatud paviljon väga atraktiivne ja telejaamad käivad seda tihti filmimas. Kullasepp prognoosis, et sügiseks käib Eesti paviljoni vaatamas kuni kolm miljonit inimest.
Eesti on EXPO-l väljas tunnuslausega "Maa, mis murrab laineid". Paviljon meelitab ligi katusel lainetavate kuuskedega, mis paviljoni läbivate liikuvate trosside abil on ühendatud paelahmakatega läbipaistva põranda all.
"Fantastiline, modernne, võimas," sõnas Eesti paviljoni kohta Münchenist pärit näitusekülastaja Hans-Dieter Ellerbrock (61). "Olen Eestis viis-kuus korda käinud ja näinud kahte laulupidu. Vaimustus eestlastest kui laulvast rahvast on suur ja mõnus oli taas näha laulupeo kaadreid," ütles ta Eesti paviljonist väljudes.
"Küsimus pole papihunnikus, idee maksab," ütles Eesti paviljoni külastanud Tele2 juhatuse esimees Ivar Lukk kiitvalt.
"Huvi Eesti kauba järele on suur," ütles EXPO Eesti paviljoni müüja, Pedagoogikaülikooli õppejõud Tiiu Kaarma. Ajakirjaniku paviljonis viibimise ajal ostsid soomlased suveniirpudeleid Viru Valge viinaga ja Saksamaa prouad postkaarte ning puidust potialuseid.
EXPO-l osalemist rahastab Eesti riik 39 miljoni krooniga. Lisaks sellele finantseeritakse üritust sponsorluse teel ning korraldajad loodavad näituse lõppedes maha müüa nii paviljoni kui ka ekspositsiooni.
Eesti nimi vähe eksponeeritud
Eesti osalemine maailmanäitusel on eelkõige kultuurilis-poliitiline üritus, mida vajab iga maailmakaardile pürgiv riik, ütles AS Siemensi juhatuse esimees Avo Tihamäe.
Näiteks eelmisel maailmanäitusel Lissabonis ma ei pannud Eesti väljapanekut tähelegi, märkis ta.
"Väljas võiks olla Eesti nimi suuremalt, praegu jääb sissekäigu ees rippuvast sinimustvalgest info mõttes natuke väheseks," rääkis Tihamäe. Eesti ja Läti paviljoni vahel on suur Läti silt, mistõttu esmalt ei saa aru, kumb paviljon on Läti oma.
Tihamäe sõnul on Eesti paviljoni puuduseks see, et erinevalt teistest Balti naabrite paviljonidest ei saa seal istuda. Kindlasti võiks tema sõnul paviljonis olla ka kohvik. "Paviljoni tagaõues on näiteks istumiskoht ja grillahi olemas, rohkem inimsõbralikkust võiks olla," ütles Siemensi juht.
Siemens on EXPO üks tosinast suuremast koostööpartnerist ja Tihamäe sõnul näevad eestlased näitusel, mis tasemel Siemens on.
Eesti on osalenud iseseisva riigina EXPO-l viiel korral: 1935 Brüsselis, 1937 Pariisis, 1992 Sevillas, 1993 Taejonis ning 1998 Lissabonis.
Aare Reivart
EXPO 2000
Et kogu EXPO näitust näha, tuleb maha käia 56 kilomeetrit. Messil on esindatud 172 riiki ja organi-satsiooni kellest 53 näitavad end oma paviljonis.
kestus:
1. juuni – 31. oktoober
Eesti päev:
27. september
päevapilet:
552 – 712 EEK
pindala:
160 hektarit
parkimiskohti:
25 000
töökohti:
100 000
istutatud puid:
5889
korravalvureid:
5000
välitualette:
3200
EXPO kasutab iga päev umbes 12 tuhat kuupmeetrit vett, mis võrdub umbes 60 tuhande vannitäiega
