Eesti maapõues leidub mitmesuguseid hinnalisi maavarasid

Fosforiidisõja järel ei ole Eestis tahetud uurida, milliseid maavarasid meie riigis sügaval peidus on. Nüüd on geoloogid otsustanud analüüsida nõukogude ajal kogutud materjali, et selle põhjal otsustada, kas Eestis on mõtet kaevandada fosforiiti või teisi hinnalisi maavarasid, kirjutab ERR.

Eestis on mitukümmend aastat maavaradest uuritud peamiselt vaid lubjakivi, liiva, kruusa ja põlevkivi. Sügavamale maapõue minnakse taas järgmisel aastal, kui alustatakse Jõhvi rauaanomaalia uurimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teadlaste sõnul võib naabrite kogemustele tuginedes arvata, et Eesti maapõue sügavustes peitub mitmesuguseid maavarasid.

"Raud, plii, tsink, vask, raud ja kui me usume geoloogilist sarnasust ühe Rootsi alaga - Bergslagen on ta nimi -, siis võib välja pakkuda ka kulla ja hõbeda. Viimastel aastatel on just kulla uuringutesse maailmas kõige rohkem panustatud," selgitas Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo.

"Kaevandmine on tegelikult ainult ajutine keskonnahäiring meie kliimas. Tuues näiteid Põhjamaadest, ilusast Rootsist ja Soomest, metsade ja järvederikkast maast, need riigid saavad aru, et maavarade kaevandamine on üks heaolu alustalasid," ütles Eesti geoloogiateenistuse rakendusgeoloogia osakonna juhataja Heikki Bauert.

Praegu töötatakse Eestis läbi nõukogudeaegsete maapõueuuringute materjale, millest saadud infot tutvustab Eesti geoloogiateenistus järgmise aasta maikuus.

Loe pikemalt ERRist.