Eesti maffia toitub kütusetransiidist
Pealtnägijate kinnitusel on nii mõnigi kord kütusevargustega samas kohas nähtud ka politseiautosid, seni pole ühegi korravalvuri osalemine tõestust leidnud, kirjutab Äripäev.
Hinnanguliselt võib grupeeringute kaudu Eesti tanklatesse jõudva bensiini-, diisli- ja ahjukütuse väärtuseks olla kuni miljard krooni aastas. Selle raha eest saaks kogu Eesti autopark sõita kuu aega.
Kütusevargusi uurinud inimeste andmetel on vaikselt maksustatud mõlemad Eestit läbivad, nii Narva kui Petseri-Orava raudteeharud. Selle vastu pole suutnud midagi ette võtta ka avalikkuse poolt mõjuvõimsaks peetud kütusekaupmehed.
Ühe raudteeharu üle valvab üks, teise üle teine grupeering. Aeg-ajalt jagatakse mõjupiirkondi ümber. Seejuures viitab üks anonüümsust palunud endine kõrge politseiametnik ts^ets^eenide jõugule kui mõjuvõimsaimale selles vallas.
Äripäeva ajakirjanik vestles Maardu jaamas raudteelasega, kelle kinnitusel niristatakse öösiti pidevalt tsisternidest kütust välja. Rearaudteelased teenivad umbes 1500 krooni kuus ning tema kinnitusel ei tuleks sellise lisateenimisvõimaluseta selle palga peale keegi.
Kütusekaupmeestelt organiseeritud kuritegevusele makstav lõiv seisneb kütuses, mis sõlmjaamades tsisternidest välja pumbatakse. Lukoili jt kütusefirmade rongidest võetakse sageli korraga kümneid tonne.
"Puudujääk, puudujääk, puudujääk, kunagi ei ole nii, et on rohkem," ütles ASi Lukoil Eesti kommertsdirektor Valeri Makarov. Ta viitas asjaolule, et Venemaal tehases valatakse tsisterni vahel ka enam.
Kui igast tsisternist võtta 500 liitrit, koguneb kogu rongi peale 30.000 liitrit. Mustal turul maksab selline kogus umbes 150.000 krooni.
30.000-50.000 liitri kadumine rongi kohta mahub kütuseärimeeste sõnul veel raudtee-eeskirjadega lubatud, ligi kahe nn transpordikao protsendi piiresse. Kütuseärimehed teatavad politseisse vaid suuremate, kümnetesse tonnidesse küündivate varguste puhul.
Ekspedeerimisfirma ASi Triigen töötajate sõnul on kütusevedajad kahe- kolmeprotsendilise kadumisega leppinud. Kurjategijatele makstav lõiv on veokuludeks arvestatud ning sellega üritavad sõdida vaid üksikud, nagu Lukoil või Milstrand.
Kurjategijate jaoks on tegemist kõige riskivabama teenimisvõimalusega, viisakatesse piiridesse jääva varastamise korral ei ähvarda neid miski. Kütus niristatakse välja näiteks tsisterni tuulutusklapi kaudu ning müüakse bensiinijaamadesse või talunikele.
Pakterminali juht Aadu Luukas ütles, et kauba tellijale üleandmise põhimõtteid peaks muutma. Temaga sama meelt on N-Terminali juhatuse esimees Sulev Loo, kelle sõnul peaks kaup varguste ärahoidmiseks raudtee poolt firmale üle antama ning deklareeritama firmade enda territooriumil. Praegu ootavad kütuserongid pikalt tollimisjärjekorras ning haruteedel.
Eesti Raudtee kommunikatsioonidirektor Andrus Kuusmann ütles, et kütusefirmad ei suuda ise ronge vastu võtta.
