Eesti majandus jääb innovaatilisuselt kukkunud Venemaale kaugelt alla

Bloombergi tänavuse innovatsiooniindeksi suurim kukkuja on Venemaa, mis langes 14 kohta 26. kohale 50 riigi seas.

Vaatamata Venemaa suurele langusele on riik innovaatilisuselt ikka kaugel ees 33. kohale tõusnud Eestist (tõusis ühe koha võrra), kes nüüd sörgib Leedu sabas.

Maailma innovaatilisem majandus on nagu mullu nii ka tänavu Lõuna-Korea. Rootsi tõusis kolmandalt kohalt teiseks, vahetades kohad Saksamaaga. Esikümnest leiab ka Šveitsi, Soome, Singapuri, Jaapani, Taani, USA ja Iisraeli.

Eestile lohutuseks - Läti on meist veel tagapool, 39. kohal.

Rootsis näivad uued ideed end ära tasuvat, isegi kui praegune valitsus on vähem ettevõtjasõbralik kehtestades investeeringuid häirivad tööjõumaksud, ütles uurimisinstituudi Research Institute of Industrial Economics direktor Magnus Henrekson. Rootslased tutvustavad Rootsit kui isiklike ambitsioonide täitumiskohana, mis on innovatsiooni alus, kirjutab Bloomberg.

„Meie kultuuris on inimesed superindividualistid, mis tähendab, et inimestel on ideed ja nad on väga huvitatud nende elluviimisest, et saada jõukaks,“ ütles ta. „Ergutid on olemas ja neid soosib ka maksusüsteem.“

„Valitsuse poolne väikeettevõtete finantseerimine on toonud muutuse riigis, kus traditsiooniliselt domineerivad rahvusvahelised ettevõtted,“ ütles Lundi ülikooli innovatsiooniprofessor Asa Lindholm. „Rootsis on tugevalt fookuses uurimis- ja arendustegevus.“

Uuringu aluseks on tulemus seitsmes kategoorias nagu uurimis- ja arenduskulude osakaal SKTs, tööstuses inimese kohta loodud lisaväärtus, produktiivsus, kõrgtehnoloogiaettevõtete osakaal börsiettevõtete turuväärtuses (Eestis on selle koha peal arvestuses kriips), kõrghariduse efektiivsus, uurimis- ja arendustegevusega hõivatud uurijate suhtarv miljoni elaniku kohta ja patendiaktiivsus (selles osas on Eesti alles 43. kohal).