Seos Eesti tarbijahinnaindeksi väärtuse ning Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime vahel pole nii ilmne, kui sageli arvatakse.
Antud käsitluses mõistetakse inflatsiooni all tarbijahindade kasvu, kuigi tegelikult on see laiem nähtus. Reaalkurss omakorda on näitaja, mis sõltub kodumaise ja välismaise inflatsiooni vahekorrast ning nominaalsest vahetuskursist. Nominaalne vahetuskurss võiks olla näiteks Eesti Panga noteeritud valuutakursid. Välismaine inflatsioon on riigi kaubanduspartnerite keskmine inflatsioon.
ökonoomiaõpikute järgi valitseb fikseeritud vahetuskursi korral inflatsiooni ja reaalkursi vahel õige lihtne seos: kodumajanduses esineva märkimisväärse inflatsiooni tagajärjeks on reaalkursi kallinemine. Teisiti öeldes on standardkäsitluse kohaselt reaalkursi peamiseks teguriks kodu- ja välismaise inflatsioonitempo vahe.
Kuna nominaalne kurss on muutumatu, ei mõjuta see reaalset vahetuskurssi. Esitatud järelduste vaikivaks eelduseks on välismaise inflatsiooni madal tase. Niisiis - kõrge inflatsioon tähendab a priori reaalkursi kallinemist.
Reaalkurss kujundab konkurentsivõimet
Miks peaks aga üldsegi muretsema reaalkursi kallinemise pärast? Tõenäoliselt on reaalkursil täita kindel roll konkreetse maa rahvusvahelise konkurentsivõime kujundamisel. Tavakäsitluse kohaselt peaks "odav" reaalkurss tähendama odavat ning seetõttu nõutavat ehk konkurentsivõimelist eksporti. "Kallis" reaalkurss seevastu tähendab kallist eksporti ning halvemaid shansse konkureerimisel. Eelnevat uskudes tähendab kiire inflatsioon justkui paratamatult konkurentsivõime alanemist. Ka Eestis on mitmed vaatlejad riigi inflatsioonitaset kasutanud meie konkurentsivõime alanemise karakteristikuna.
Kuigi krooni reaalkursi kallinemine tundub vaieldamatu tõena, ei pruugi see vältimatult nii olla. Tabelis on esitatud reaalkursi muutumine REER-i järgi. REER ehk reaalne efektiivne vahetuskurss on näitarv, mis võrdub kaubanduspartnerite inflatsiooni (tarbija- või tootjahinnaindeksite) ja kodumaise inflatsiooni suhte ning nominaalsete vahetuskursside indeksite kaalutud geomeetrilise keskmisega.
Kuigi lisaks REER-ile võib reaalkurssi kirjeldada ka teiste näitajate abil, on REER-i siinkohal eelistatud lähteinfo kättesaadavuse tõttu.
Tabelist näeme, et septembris reaalkurss kallines, eelnevatel kuudel aga odavnes. Seega pidanuks konkurentsivõime eelnevail kuudel mitte alanema vaid kasvama.
KROONI REAALKURSI INDEKS
09.05 08.95 09.94 3 kuu keskmine
(06.05-08.95)
Reaalkurss keskmiselt 1,003 0,964 1,026 0,982
* Arenenud tööstusriikide suhtes 1,015 0,981 1,015 1,005
* Siirdemajanduste suhtes 0,977 0,930 1,046 0,938
s.h
- Vene suhtes 0,970 0,906 1,056 0,911
- Läti suhtes 1,006 1,003 1,024 1,013
- Leedu suhtes 0,977 0,970 1,017 0,995
KOMPONENTIDE ABSOLUUTSED MõJUULATUSED REAALKURSI MUUTUSES 1995. AASTA AUGUSTIS (PROTSENDIPUNKTIDES)
Inflatsiooni vahe Nominaalkursi muut Kokku
Reaalkurss keskmiselt -0,6 -3,0 -3,6
a) Arenenud tööstusriikide suhtes 0,3 -2,2 -1,9
b) Siirdemajanduste suhtes -2,6 -4,4-7,0
s.h. - Vene suhtes -4,0 -5,4 -9,4
- Läti suhtes 0,3 -0,6 0,3
- Leedu suhtes -0,2 -3,2 -3,0
Krooni reaalkursi augustikuise odavnemise põhjused on esitatud tabelis, kust on näha, et krooni reaalkursi odavnemine on tingitud nominaalkursi alanemisest. Muudel võrdsetel tingimustel oleks see tinginud reaalkursi alanemise kolme protsendipunkti võrra.
Ekspordi kallinemisega kaasnes mahu kasv
Mõnevõrra ootamatult ilmneb, et inflatsioonitempo pole olnud Eestis kõrgem kui meie kaubanduspartnerite juures.
Välismaisest inflatsioonist aeglasem hinnakasv oleks muudel võrdsetel tingimustel alandanud krooni reaalkurssi 0,6 protsendipunkti võrra. Kuna inflatsioonitempode vahe ning vahetuskursi muut toimivad koos, alanes reaalkurss kokkuvõttes (0,6+3=3D)3,6 protsenti.
Eesti inflatsioon on küll kiire Lääne-Euroopa riikide taustal, kuid ka siirdemajandusega kaubanduspartneritega võrreldes on Eesti inflatsioon pigem madal kui kõrge. Eesti inflatsioon on küll kõrgem kui kõigi meie kaubanduspartnerite keskmine inflatsioon, kuid mitte niivõrd, et see oleks seni alandanud meie konkurentsivõimet.
Reaalkursi ja konkurentsivõime sõltuvus tegelikkuses pole sugugi elementaarne. Näiteks Eesti puhul on ekspordi kasv tingitud mitte reaalkursi tasemest, vaid teistest teguritest. Siirdemajandusele iseloomulikult on ka Eestis ekspordi kallinemisega kaasnenud selle mahu püsiv kasv.
Ka arenenud turumajandusega riikides pole reaalkursi ning konkurentsivõime küsimus sugugi üheselt lahendatud ei akadeemilises kirjanduses ega praktilistes analüüsides. Majanduslikust analüüsist võib nähtuda, et riigi konkurentsivõime võib kasvada vaatamata reaalkursi kallinemisele.
NATALJA VIILMANN, URMAS SEPP
