Eesti majandus riskib ümberminekuga

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum võrdleb Eesti majanduse arengut väikese täispurjes seilava purjekaga, mis peab majanduse jätkuva kasvu puhul riskima ümberminekuga.

“Tuulise ilmaga võib purjekas merel väga kaldus olla ning siis tuleb otsustada, kas lasta järgi soodiotsa, mille tulemusena läheb purjest tuul välja ja purjekas taas püsti või kihutada edasi ja riskida laevukese ümberajamisega,” kirjeldab Leev Kuum Eesti majandust ja purjetamist. Meeles tuleb aga pidada, et lastes purjest tuule välja, väheneb ka kiirus. Seetõttu arvab Kuum, et piltlikult öeldes võiks Eesti praegu eelistada kiirust ja riskida kaldus seilamisega.

Konjunktuuriinstituudi majandusekspertide hinnangul püsib Eesti majandusolukord soodne juba 11 kvartalit järjest ning sama jätkumist oodatakse ka lähikuudel. 37 protsenti neist peab tõenäoliseks, et majandus jätkab kiiret kasvu ning mõõdukat kasvu ennustab ülejäänud 67 protsenti ekspertidest. Analüütikud ootavad väliskaubanduse olukorra paranemist ekspordi suurenemise baasil ning väliskaubanduse defitsiidi ja jooksevkonto puudujäägi vähenemist.

Kuigi majanduse olukord on hetkel positiivne, tuleb majandusministeeriumi majandusanalüüsitalituse juhataja Janno Järve sõnul olla siiski ettevaatlik ning analüüsida riski ja kiiruse vahekorda. “Pealegi ei saa riik olla väga riskialdis, sest muidu võib juhtuda, et meid tabab üks krahh teise järel,” lisas ta.

Järve sõnul on ebatõenäoline, et Eesti majandust tabab väga äkki mõni suur sisemine krahh, kuid keegi ei välista välismaal toimuvat kriisi, mis valusalt mõjutab ka Eestit. “Ega ka 1997. aasta majanduskriis ei andnud kaks aasta enne lehvitades märku, et nüüd ta tuleb,” ütles Järve. Ta lisas, et just seetõttu on ka kõigil laenutaotlejatel oluline analüüsida ohusignaale ja mõelda realistlikult kas nad on võimelised 20 aasta jooksul laenu tagasi maksma.