Kuigi nii avaliku kui ka erasektori analüütikud ennustasid tänavuseks Eesti majanduskasvuks vähemalt 3%, pidurdus majanduskasv esimeses kvartalis järsult 1%-ni. Veelgi enam, eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes kahanes majandus 1% võrra.

„Viimati vähenes SKT kvartali võrdluses 2009. aasta kolmandas kvartalis, mis oli viimase majanduslanguse põhi, ning pärast seda hakkas majanduskasv tasapisi taastuma,” nentis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja lisas, et tulemus jäi panga ootustele alla.

Statistikaameti andmeil aeglustus majanduskasv peamiselt ehituse lisandväärtuse kiire vähenemise tõttu, mille põhjustas peamiselt saastekvootide müügitulust finantseeritud ehitustööde mahu vähenemine. Aasta alguses 2–2,5% kasvu lootnud majandusanalüütik Maris Lauri kirjutas oma blogis, et kuigi esialgsete tulemuste järgi oli kvartali tulemus veel suhteliselt hea, siis nüüd on ta juba paar nädalat lootnud, et arv ikka plussi jääks. Negatiivne tulemus kinnitab aga Lauri arvamust, et rahandusministeerium ja suurem osa avalikuks tehtud prognoose on olnud liialt optimistlikud.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul on Eesti aastase majanduskasvu prognoosid olnud konsensuslikult 3% lähedal, kuigi erasektori prognoosijad on optimistlikumad. „Kõik prognoosid lähtuvad eeldusest, et Euroopa Liidu majanduslangus on praeguseks läbi ja väga aeglane taastumine algab teisel poolaastal,” ütles Aben.