Eelmise aasta Eesti majanduskasv oli 3,9 protsenti, aasta enne küündis see 4,9 protsendini. Majanduskasvu aeglustumise peamiste põhjustena on välja toodud suurenevad tööjõukulud, mis mõjutavad eelkõige eksportivaid sektoreid ning Eesti peamiste kaubanduspartnerite tagasihoidlikum majanduskasv. Siiski tööhõive tase ja palgakasv on jätkuvalt tugevad, mistõttu on peamiseks majanduskasvu mootoriks sisetarbimine.

Tänavu on Euroopa majandus seitsmendat järjestikust aastat kasvuteel ja kõigis liikmesriikides prognoositakse majanduskasvu. Mitu ajutist tegurit, nagu pehme talv ja automüügi elavnemine, tingisid esimeses kvartalis euroala oodatust jõulisema kasvu. Samuti aitasid sellele kaasa eelarvepoliitilised meetmed, mis suurendasid mitme liikmesriigi leibkondade netosissetulekut. Ent Euroopa majanduse lähitulevikku varjutavad välised tegurid, nagu üleilmsed kaubanduspinged ja märkimisväärne poliitiline ebakindlus. Nimetatud tegurite tõttu püsib ebakindlus töötlevas tööstuses, kuna see sektor on rahvusvahelise kaubandusega kõige tihedamini seotud, ja prognooside kohaselt halvenevad kasvuväljavaated aasta ülejäänud kvartalites.

Nii et ehkki 2019. aasta puhul euroala prognoositav SKP kasv ei muutu (1,2%), on 2020. aasta prognoosi veidi allapoole korrigeeritud (1,4%), kuna aasta järgnevatel kuudel eeldatakse kasvutempo aeglustumist (kevadprognoosi kohaselt: 1,5%), selgus täna avaldatud Euroopa Komisjoni suvisest prognoosist.