Eesti majanduskasv ületas esialgset hinnangut

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kolmandas kvartalis mulluse sama kvartaliga võrreldes 1,3%, teatas statistikaamet. Novembri alguses hindas amet majanduskasvu 0,2 protsendipunkti võrra madalamaks.

Kolmandas kvartalis oli SKT jooksevhindades 5,2 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT suurenes kvartaliga 0,2% ja aastaga 1,3%.

Enim panustas statistikaameti teatel SKT kasvu transpordi tegevusala, kasvu toetasid ka kaubandus ja energeetika. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubandus. Energeetika tegevusalal vähenes gaasitootmine, ent suurenes ülejäänud energialiikide tootmine.

Eesti majanduse suurimad pidurdajad olid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, ehitus ning kinnisvaraalane tegevus. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu vähenes tegevusala lisandväärtus püsivhindades.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas sarnaselt eelmise kvartaliga SKT-d positiivselt. Suurima positiivse mõjuga oli mootorsőidukite ja elektriseadmete tootmine. Enim vähenes elektroonikaseadmete, mineraalsete toodete ning toidu- ja joogitootmine.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 5,6% peamiselt elektroonika- ja elektriseadmete väljaveo kasvu toel. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas võrreldes mulluse kolmanda kvartaliga hinnamőjusid arvesse vőttes 4,1%.

Kaupade ja teenuste importi suurendas enim mootorsõidukite ja kemikaalide sisseveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKT-s moodustas kolmandas kvartalis 6,9%, olles viimase 20 kvartali kõrgeim, teatas statistikaamet.