Eesti maksumaksjal tuleks raudteeehitus kinni maksta


Eesti ja Prantsuse suure kahjumiga töötavate raudteefirmade juhid vahetasid kogemusi eile Tallinnas lõppenud ühisseminaril. Prantsuse raudtee esindajad olid äärmiselt üllatunud asjaolust, et Eesti ei taha finantseerida raudtee infrastruktuuri ehitust. Nende sõnul on see üle Euroopa Liidu kehtiv nõue ning Eesti peab seda täitma, kui ta tahab EL liikmeks saada.

Prantsuse raudtee (SNCF) Euroopa-suhete juhi Jean-Claude Vié sõnul oli nende külaskäigu peamine põhjus heade suhete sõlmimine Eesti kolleegidega.

Raudteed ei ehita - Euroopa Liitu ei saa

Vié leidis, et Eesti valitsuse vastuseis raudtee infrastruktuuri finantseerimisele on kummaline, sest selline nõue on kirjas ka Euroopa Liidu raudteeliiklust reguleerivas määruses 91/440. "Kui tahate Euroopa Liidu liikmeks saada, peab riik raudtee infrastruktuuri korrashoidu finantseerima," ütles ta. Eesti Raudtee reisijateveo üksuse ülema Peep õimu sõnul leiab Eesti riik miskipärast, et raudteed peab Eesti Raudtee oma raha eest remontima, maanteid aga ehitab ja hooldab riik. "Ainus, mida maanteede kasutajad teede korrashoiu heaks maksavad, on kütuseaktsiis. Aga seda teeme ka meie oma vedurite kütuse pealt," oli õim nördinud.

Prantsuse raudteel astronoomiline kahjum

Vié hinnangul on Prantsusmaa raudtee probleemid laias laastus samad mis Eestiski, eelkõige puudutavad need reisijateveo finantseerimist. "Valitseb tihe konkurents teiste transpordiliikidega, eeskätt maanteevedudega. Samuti tekitab probleeme raudteevõrgu suur ulatus," märkis Prantsuse raudtee esindaja. Möödunud aastal tekitas Prantsuse raudteele lisaraskust neli nädalat väldanud raudteelaste streik, mis tõi lisakahjumit umbes kolm miljardit franki. SNCF-i kogukahjum moodustas 1995. aastal astronoomilise 16 miljardit franki (40 miljardit krooni). "Meie olukord on üsna segane, sest uut lepingut valitsusega reisiveoteenuste osutamiseks pole veel sõlmitud," ütles Vié. Prantsusmaa valitsus sõlmib tema arvates riigile vajalike reisiveoteenuste osutamiseks raudteega lepingu, kattes viimasele sellega tekitatava kahjumi. Peep õim leidis, et Eestis tuleks samuti selline süsteem kasutusele võtta. "Riik muutuks siis sisuliselt raudtee suurimaks kliendiks, ostes tema kodanikele vajalikku teenust," leidis õim.

Euroraudtee suhtes ollakse skeptilised

Euroopa raudteeringkondades on elevust põhjustanud Euroopa Liidu määrus 91/440, mis muu hulgas sätestab põhimõtte, et iga EL liikmesmaa raudteekompanii võib vabalt tegutseda kõigi liikmesmaade territooriumidel. Vié sõnul on Prantsusmaa määruse suhtes üsna skeptiline, sest arvab sellest tulenevat suuri turvalisuseprobleeme. "Otsustasime valida oma tee ning mitte lahutada raudtee infrastruktuuri ja teenindust eraldi ettevõteteks, nagu mitmel Euroopa maal on tehtud. Me soovime hoida oma raudtee integreerituna," ütles Vié. Eriti negatiivne näide on SNCF-i arvates Suurbritannia, kus paarkümmend iseseisvat raudteefirmat põhjustavad nii ebamugavust kliendile kui ka vastutusprobleeme raudteeõnnetuste korral. ühtse raudteesüsteemi kasuks räägib SNCF-i arvates ka Prantsusmaa kuulus TGV-kiirrongide süsteem, mis nõuab spetsiaalset raudteed ning eritehnikat, kuid mille eraldamine ülejäänud süsteemist on peaaegu võimatu.

Prantslastele erastamine ei meeldi

"Meie suhtumine raudtee erastamisse on lihtne - meie ei taha erastamist," ütles Vié. Ka erastamise osas pidas Prantsuse raudtee esindaja eriti halvaks eeskujuks Suurbritanniat, kus raudtee on juba põhilises osas erakätes. "SNCF on raudtee erastamisest küll huvitatud, aga mitte Prantsusmaal," täpsustas Prantsuse raudtee esindaja. Nimelt on SNCF erastanud teatud osa Briti raudteest ning ootab nüüd selle eksperimendi tulemusi, ütles Vié.

Reisijateveole kuni 75-protsendiline dotatsioon

Prantsuse valitsus pöörab suurt tähelepanu kohalike ning Pariisi linnalähedaste rongide käigushoidmisele, eeskätt sotsiaalsetel kaalutlustel. "Dotatsioonid tulevad nii riigilt kui omavalitsustelt, seetõttu on toetusprotsent piirkonniti väga erinev. Keskmiselt moodustab dotatsioon kohalike reisirongiliinide sissetulekust 50 protsenti, mõnel Pariisi linnalähedasel liinil aga kuni 75 protsenti," ütles Jean-Claude Vié. Kohalike rongide käigushoimisest ei saa SNCF tulu, see on sätestatud valitsuse ja raudtee vahelises lepingus. Samas toob kiirrongiliiklus Prantsuse raudteele korralikku kasumit, keskmise pikkusega liinid on enam-vähem nullis.

AADI REMMIK