Eesti maksusüsteemi võlu maailmapildis peitub selle lihtsuses
Esmapilgul jätab Eesti madalate maksudega maa mulje, sest jaotamata kasumit siin ei maksustata. Firmade jaoks, kellel on äriüksusi mitmes riigis ja kes saavad maksude maksmist eri riikide vahel jagada, ongi Eesti maksusüsteemil ilmselt oma võlu. Ent ettevõtte jaoks, mille tegevus baseerub ühes riigis, pole Eesti maksukoormus üldsegi madal, näitab konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers (PwC) analüüs.
Kogu maksukoormuselt, mis arvestab, et omanikud soovivad vahel ka dividende saada ning lisaks tulumaksule tuleb ettevõttel maksta teisigi makse, on Eesti analüüsitud 178 riigi seas 118. kohal. Eestis tuleb võrdluse aluseks oleval tüüpettevõttel maksudeks maksta 49,2% nn kommertskasumist. Võrdluseks: Soomes on see näitaja 47,8%, Rootsis 54,5%, Venemaal 51,4%, Lätis 32,6%. Esikohal on Vanuatu 8,4%-ga, eeskujuks paremini sobivatest riikidest on 23. kohal Iirimaa 28,9%-ga. Kuna Eestist maksukoormuselt soodsamate riikide hulgas on hulganisti naftariike, maksuparadiise ja halvasti toimiva riigistruktuuriga maid, ei saa meie positsiooni halvaks nimetada. See on keskmine.
Näiteks lillepotitööstus
Maksukoormuse arvutamise aluseks on PwC analüüsis võetud hüpoteetiline ettevõte, mis toodab ja turustab keraamilisi lillepotte ning tegutseb teist aastat riigi suurimas linnas, selles töötab 48 töölist, neli juhti ja kaheksa juhte abistavat töötajat. Ettevõte maksab dividendidena välja 50% kasumist.
Kommertskasum on finantsaruannetes oleva maksude-eelse kasumi sarnane näitaja. Erinev on see, et kommertskasum sisaldab peale tulumaksu ka muid makse, mille saab maksustatavast kasumist maha arvata.
Maksukoormuse arvutamisel lähevad arvesse kõik maksud, mis tähendavad ettevõtja seisukohast kulu: tulumaks, kinnisvaramaksud ja tööandja makstav sotsiaalmaks, aga mitte käibemaks. Arvesse ei lähe maksud, mille puhul ettevõtja täidab lihtsalt maksu kinnipidaja rolli – näiteks töötaja palgast maha arvestatav tulu- ja sotsiaalmaks.
Kommertskasumist rohkem kui 100%-ni ulatuva maksukoormuse põhjustab mõnes riigis rakendatav nn kaskaadkäibemaks – erinevalt meile tuntud käibemaksust ehk lisaväärtusmaksust arvestatakse maksukohustust kogu käibelt, mitte ainult lisandunud väärtuselt.
Maksude suurus ei ole ainus asi, mis määrab, kui soodne on riigi maksusüsteem. Ettevõtja kulusid mõjutab otseselt ka see, kui mitu raamatupidajat (ja juristi) ta maksualaseks arvepidamiseks peab palkama ning kui palju töötunde maksude maksmine nõuab.
Aega kulub vähe
Selles osas on Eesti eesrindlik maa. Maksete arvult – õigemini nende vähesuselt – on Eesti maailmas 21. kohal, ja maksuasjadele kuluvate töötundide vähesuselt 15. kohal. Eespool kirjeldatud ettevõte saaks Eestis maksud korrektselt makstud 81 töötunniga aastas. Võrdluseks: Soomes on sama näitaja 269 tundi, Rootsis 122 tundi, Venemaal 448 tundi ning Lätis 219 tundi.
Kuigi Eesti koht selles arvestuses on hea, ei maksa rahulolevalt loorberitele puhkama jääda, sest vähegi arenenumates riikides hakkab e-maksuamet saama tavaliseks nähtuseks. Mitmes riigis (näiteks Rootsis) on selle kasutusvõimalused avaramad kui Eestis.
Kõigi maksude maksmise lihtsuse hindamiseks vaadeldud tegurite kokkuvõttes on Eesti maailmas 31. kohal. Euroopa Liidu kontekstis on see päris hea näitaja. Lähis-Ida naftariikide ja maksuparadiiside tasemele Eesti maksukoormust nagunii alandada ei saa.
