Puidu väärindamise võib jagada nelja etappi:energeetiline ehk puidust soojusenergia kätte saamine, mehaaniline ehk puidust asjade ehitamine, keemiline ehk puidust tselluloosi tootmine ning molekulaarne ehk näiteks puidusüsinikust plasti tootmine.

Paarikümne aastaga oleme suurepäraselt suutnud luua lisandväärtust puidu väärindamise kahel esimesel astmel. Toodame edukalt puidust soojusenergiat ja elektrit ning ehitame puidust tooteid nagu mööbel ja majad, suutes tänaseks maailmas võrdväärsetena konkureerida selliste oluliste puidutööstusriikidega nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Kanada. Puidusektor on suutnud end töötada odavast tööjõumaast suurte sekka. Ometi on meil veel võimalusi suuremaks lisandväärtuse loomeks puitu kõrgematel astmetel väärindades.

Puitu väärindades saaksime teha Eestist nutika roheriigi

Pea kõike, mida toodetakse täna fossiilsetest materjalidest on võimalik teha puidust. Tänased tehnoloogiad võimaldavad puidust toota pakendeid, riideid, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane. Puit on tõeline 21. sajandi materjal - see on loodussõbralik, taastuv ja taaskasutatav ning oma kasvamise ajal süsinikku siduv. Eesti kui metsarikka riigi jaoks peitub siin tohutu potentsiaal nii oma majanduse kui ka elukeskkonna arendamises - tarbime väiksema keskkonnajalajäljega samal ajal kasvatades riigi majandust.

Aga selleks, et puidu väärindamist järgmistele tasemetele viia on esmalt vajalik luua selleks eeldused, et töödelda puitu keemiliselt, mis on selle väärtusahela esimene lüli. Puidutööstus on Eesti üks suuremaid ja olulisemaid tööstusharusid, kuid paraku on selle valdkonna teadus ja õpe Eestis rahastuste vähendamiste ja erialade koondumise tõttu pea kadunud. Uue väärtusahela üles ehitamine annaks võimaluse ka selle valdkonna teaduse arenguks, mis saaks olla eestvedaja ettevõtlussektori innovatsiooniks ja seeläbi parema tuleviku loomisel. Puit on olulisim võtmetegureid kliima soojenemise vastu võitlemisel, pakkudes meile harjumuspäraseid tarbimisvalikuid keskkonnasõbralikumal moel. Rahvusvahelisel tasandil tehakse puidukasutuse valdkonnas täna tohutult teadustöid ja innovatsiooni. Puidust kõrghooned ei ole enam ammu uudis ja ka erinevad puidupõhised komposiitmaterjalid on murdmas ennast tavatarbijateni.

Eesti on valiku ees, kas tahame minna sama teed ja luua oma metsadega rohkem väärtust oma riigile ja ühiskonnale ning anda puitu väärindades ka oma panus kliima soojenemise peatamisse või eksportida puit teistesse riikidesse ja importida tagasi sisse toodetena, mida igapäevaselt tarbime. Kas oleme hüvede loojad või tarbijad, jättes kogu loomisest tekkiva väärtuse teistele riikidele.