Kõige kindlamalt tõestab motelli või kämpingu usaldusväärsust riiklik akrediteering, mida on võimalik taotleda kohalikest omavalitsustest. Eestis on vaid neli akrediteeritud motelli. Akrediteerimata on kõik ülejäänud 30 ööbimispaika, mis kasutavad oma nimes sõna motell.
Turismiameti arendusosakonna juhataja Anne Hermlin ütles Kulutajale, et akrediteeringu puudumine jätab majutusasutused välja mitmest turismialasest kataloogist ja neil puudub võimalus ennast tutvustada. Turismiameti ülesandeks on akrediteerimist kontrollida.
Eestis on kõigest neljal motellil akrediteering, mis kinnitab nende usaldatavust. Tartumaal Käo külas asuv Waide motell, äksi motell Jõgevamaal, EKE ärikeskus Tallinnas ja motell Katri Hiiumaal.
Motell on kõrgetele nõuetele vastav, eelkõige autoturistide teenindamiseks mõeldud majutusettevõte, mis asub maantee läheduses. Motellis peab olema restoran või siis mõni muu võimalus pakkuda külastajatele vastava valikuga toitlustamist.
Akrediteerimata motelle on aga kolmekümne ümber. Need on majutusasutused, kus vähemalt nimes kasutatakse sõna motell. Mõnes ööbimist pakkuvas asutuses arvatakse, et ainult nimest piisab ja küll kohapeal selgub, millega on tegemist.
Paljudele motelliomanikele valmistab tõsist peavalu telefoniside olemasolu nõue vastuvõtulauaga. Probleeme võib põhjustada ka piirdega ääristatud ja lukustatav või siis ööpäevase valvega parkla nõue, kus parkimiskohtade arv peab vastama numbritubade arvuga. Akrediteerimisel on komistuskiviks peamiselt need nõuded.
ööbimispaigad ehivad end võõraste sulgedega
Akrediteerimata majutusasutusi on tohutult palju ja see ei tähenda veel sugugi, et need sellepärast kõik viletsad on. Näiteks puhkekülale esitatud nõuded on suhteliselt madalad ja nende täitmisega ei tohiks raskusi olla. Puhkekülas peab olema telkimisplats või koht haagissuvila jaoks, parkimiskohad ja majutushoonete olemasolu ei nõuta.
Matkamaja vastab keskmistele nõuetele, milles on olemas söögikoht. Akrediteeritud matkamaju on kokku üheksa ning need asuvad põhiliselt Lääne- ja Ida-Virumaal, Hiiumaal ja Pärnus. Puhkeküladest ja laagritest on nõuetele vastavaid viis.
Tegelikult on uute struktuurinõuete kehtestamisega asi hoopis keerulisemaks ja segasemaks muudetud. Mõned majutusasutused soovivad ennast tingimata paremasse klassi registreerida, st näiteks võõrastemaja soovib kasutada hoopis hotelli nimetust. Samas ei tähenda nimetus iseenesest midagi, eriti kui akrediteering puudub. Hermlini sõnul mõjub hea võõrastemaja palju paremini kui vilets hotell.
URVE REPP
