Tallinnas ja selle lähemas ümbruses algab naiste palgatase madalamate ametikohtade puhul 89 protsendist meeste palkadest ning jõuab suurema väärtusega ametikohtade puhul 91 protsendini. Mujal Eestis on trend aga hoopis vastupidine. Seal algab naiste palgatase madalamate ametikohtade puhul 92 protsendist ja langeb väärtuslikemate ametikohtade puhul 85 protsendini meeste palkadest sarnaste ametikohtade puhul.
Lihtsamate müügitöödega tegelevad naised, näiteks müügisekretärid või assisteerivate töödega tegelejad saavad antud valdkonnas keskmiselt 5 protsenti rohkem palka kui vastavatel ametikohtadel töötavad mehed. Samuti saavad naised keskmiselt meestest rohkem palka disaini ja tootearendusega tegelevate inseneride, juristide, siseauditi ja tootekontrolli valdkondade kõrgematel tasemetel.
Kõige lähemale Eesti keskmisele stabiilsele kümneprotsendilisele palgavahele meeste kasuks osutusid sisseostu valdkond ning transpordi ja logistika töövaldkond.
Kõige suurem meeste ja naiste vaheline palgaerinevus meeste kasuks oli ka eelnimetatud tootekontrolli valdkonnas. Samas kui selle valdkonna tööde ülemine ots ehk keerukamad tööd on palgaerinevusega naiste kasuks, siis madalama astme tööde puhul makstakse naistele keskmiselt ainult 67 protsenti meeste vastavast palgamäärast.
Vaadeldud palgaandmed pärinevad 156 ettevõttest, millest enamus on suhteliselt suured ja tuntud.
