Eesti oli domeenireformi jaoks ammu valmis
"Vana kord ja domeeni haldamiseks kasutatav infrastruktuur pärinesid ajast, mil Internet oli valdavalt akadeemiliste asutuste pärusmaa ja oli tänaseks päevaks märkimisväärselt ajale jalgu jäänud. Kuna vana domeeninimede infosüsteemi opereerimine käis valdavalt käsitsi, töötas süsteem vaatamata registreeringute arvu piiravatele reeglitele oma võimsuse piiril ja ei võimaldanud domeenikorda muudatusi teha," ütles .ee domeene praegu haldava SA Eesti Internet juhatuse esimees Marek-Andres Kauts online-intervjuus Delfi lugejaile.
"Hr Kautsi väide selle kohta, nagu oleks töö seni toimunud käsitsi, on eksitav. Umbes kolmveerand domeenidest jõudis registrisse täiesti automaatselt, olles eelnevalt läbinud (automaatsed) kontrollid erinevates Eesti registrites ning nimeserverite pädevuse kontrolli (samuti automaatse). Peamine käsitsitöö oli seotud erandiotsustega, mida tegi administraatori tehniline kontaktisik Jaak Lippmaa," vastas EENet Delfi teabenõudele.
Kauts märkis ka, et EENetil puudus reformi läbiviimiseks vajalik pädevus ja vahendid uue infrastruktuuri väljaarendamiseks.
"Ühest põhjust, miks Eesti Euroopa Liidu riikidest domeenireformi läbiviimisega viimaseks jäi, on raske välja tuua, kuid peamine oli ilmselt see, et domeenihaldust finantseeriti riigieelarvest haridus- ja teadusasutustele mõeldud vahenditest ja domeeni haldav EENet oli riigiasutus, kellel puudusid muudatuste jõustamiseks vajalik pädevus ja vahendid uue infrastruktuuri väljaarendamiseks," väitis Kauts.
EENet oli reformiks valmis juba aastal 2006.
"Tehniliselt oli EENet selleks valmis juba 2006. aasta alguses. 2008. aastal tutvustasime ettevalmistustöid MKM‐is toimunud töörühma koosolekul. 2009.aastal pakkusime EIS‐ile võimalust kasutada EENeti tehnilist lahendust. Õiguslikult võib reformi käivitada Administraator, kelle nimel on tegutsenud Endel ja Jaak Lippmaa. Seda, kas reformi viib seejuures tehniliselt läbi sihtasutus või riigiasutus, ei ole oluline," märkis EENet.
EENet oli analüüsinud teiste riikide praktikat, reeglistikke ning korraldust ja kohtunud Sloveenia (umbes sama suur riik) spetsialistidega, kes olid äsja läbi viinud analoogilise reformi omal maal ja suurel määral kaasa aidanud .eu domeeni käivitamisele.
Järgmises etapis koostas EENet domeenireeglistiku, lähtudes teiste riikide kogemustest, Eesti seadusandlusest ning Internetis kehtivatest reeglitest.
Lähtudes koostatud reeglitest, programmeeris asutus valmis serverlahenduse, samal ajal jätkusid tööd ülejäänud dokumentidega, mis reeglistikuga koos töötama pidid (näiteks registrileping, tehnilised tingimused jms).
2005. aasta lõpus testserver töötas ning seal oli EPP protokolli abil võimalik tehinguid teha. Käivitatud oli ka foorumitarkvara, et kui reeglistik läheb avalikule arutelule, saaks arvamusi koguda, samuti helpdesk, et vastata küsimustele, mis võivad seoses uue süsteemi testimisega tekkida.
"Dokumentidest olid jäänud koostada vahekohtu reglement ning hinnakiri, ülejäänu oli valmis. Järgmises etapis oleks pidanud reformist informeerima teenusepakkujaid ning avalikkust," märkis EENet.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lõi .ee reformi jaoks töörühma, mida asus juhtima praegu SA Eesti Internet juhatuse esimees Marek-Andres Kauts. Teine SA Eesti Internet juhatuse liige on Jaak Lippmaa.
Samuti on EENeti hinnangul eksitav Kautsi väide, nagu oleks EENet tahtnud domeeni haldamise eest hakata küsima 400 krooni aastas.
"2005. aastal EENetis ettevalmistatud domeenikorra muudatuste kohaselt oleks domeenid hakanud maksma registripidajatele 400 krooni (vt EENeti nõukogu vastav otsus)," ütles Kauts online-intervjuus Äripäevale.
"Lõplikku hinda ei olnud kokku lepitud. Hr Jaak Lippmaa soovitas hinnaks 400kr domeeni kohta aastas, EENeti ettepanek oli tookord, et hind võiks olla sarnaselt .eu domeenile 10 eurot aastas. Pole siiski mõtet praegust olukorda toonasega võrrelda. Registris oli toona ainult 35 tuhat domeeninime praeguse 79 tuhande asemel. Samas ei eraldatud EENetile reformi ettevalmistamiseks ka täiendavat raha," ütles EENet.
Eesti läks uuele domeenikorrale üle 5. juulil.
