Eesti Õlletootjate Liit: õlle ennaktempos aktsiisitõus soodustab viina joomist
“Kõikjal Euroopa Liidus on lahja ja kange alkoholi aktsiisimäärad erineva tasemega põhjusel, et vähendada tarbija soovi osta kanget alkoholi – viina, džinni, viskit,” ütles Eesti Õlletootjate Liidu juhatuse esimees Margus Kastein. “Kange ja lahja alkoholi aktsiisi ja hinna vahet vähendades muudaks Eesti viina õlle suhtes odavamaks ja soodustaks otseselt kange alkoholi tarbimist.”
Euroopa Liidu riikides keskmiselt on kange ja lahja alkoholi aktsiisi vahe 3,2-kordne, Eestis on see 2,65 korda. Seega on juba praegu kange alkohol muu Euroopaga võrreldes Eestis suhteliselt odavam.
Näiteks Taani ja Soomega võrreldes on lahja alkoholi tarbimine Eestis – 4,9 liitrit elaniku kohta – sarnasel tasemel. Kange alkoholi tarbimine Eestis on seevastu nende riikidega võrreldes kordades kõrgem.
“Kui me mõtleme rahvatervislikele aspektidele, siis aktsiisipoliitikaga viinale hinnaeelist andes astume täpselt soovitule vastupidise sammu, kasvatades kange alkoholi tarbimise osakaalu,” rõhutas Kastein.
“Me peame silmas pidama ka õlletööstuse tulevikku, kus tegutseme juba viimased viis aastat selgelt langeval turul. Kiratseval turul tähendab aktsiiside ennaktõus kolme asja – see annab täiendava põntsu kodumaisele õlletööstusele, vähendab Eesti turismiatraktiivsust ning võimendab piirikaubanduse teket Eesti ja Läti vahel,” rääkis ta.
Kasteina sõnul peaks riik aktsiisitõusudele teostama eelnevalt põhjaliku majandusliku analüüsi, mis hindab nii mõjusid kohalikele tööstustele kui ka turismi- ja kaubandussektorile. “Meie ettepanek riigile on pidada aktsiisipoliitika teemal konstruktiivset ja vastastikku austavat dialoogi,” lisas ta.
Hea teada
Alates 2007. aastast on Eestis sisemaine õlletarbimine langenud 83 liitrilt 71 liitrile elaniku kohta. Selles arvestuses on Eesti tarbimine Euroopa Liidu riikide keskmisest madalam
Kange alkoholi tarbimise tase ühe täiskasvanud elaniku kohta on Eestis 4,9 liitrit, see on kõige kõrgem kange alkoholi tarbimise osakaal Euroopa Liidus. Võrdluseks Soomes on kange alkoholi tarbimine 2,9 ning Taanis 1,5 liitrit täiskasvanudelaniku kohta aastas.
Täna maksab odavaim viin jaekaubanduses 5 eurot. Keskmine õllepudeli hind on 80 senti, aktsiiside võrdsustamine tõstab õllepudeli hinda kaks korda 1,60 euroni, samas kui viina hind jääb samale tasemele.
Lätis on viinapudeli keskmine hind 4,5 eurot ja õllepudeli hind 60 senti. Ka Läti plaanitavate aktsiisitõusude valguses suureneb Eesti ja Läti hinnaerinevus märgatavalt ka kolme aasta perspektiivis ja soodustab piirikaubanduse teket Eesti ja Läti vahel.
Rahandusministeeriumi aktsiisilaekumiste andmed näitavad õlle- ja siidrituru langust ning kange alkoholi turu tõusu.
2014. aastal langes õlle müük 3% ja siidri/long-drinki müük 5%, kange alkoholi müük kasvas 1%.
2015. aasta esimeses kvartalis, pärast 15-protsendilist aktsiisitõusu, on õllemüük kukkunud 2% ning siidri/long-drinki müük 9%, kange alkoholi müük tõusnud seevastu 10%.
Kange alkohol on Eestis kõikjal hästi kättesaadav ja suhteliselt odav, kange alkoholi müük läheb Eestis edukalt
EMOR-i poolt 2013. aasta augustis läbi viidud uuringu kohaselt on peamine tootegrupp, millest 18-24-aastased noored end purju joovad, kange alkohol. Seetõttu oleks rahvatervislikest eesmärkidest lähtuvalt oluline kange alkoholi aktsiisi tõus või kättesaadavuse vähendamine
Lahja alkoholi aktsiisi tasemelt on Eesti täna Euroopas 8. kohal, kavandatava 15-protsendilise aktsiisitõusu järel oleksime 6. kohal. Sellise aktsiisitõusuga liigume järele Põhjamaadele, samas kui elanike sissetulekute vahe on jätkuvalt mitmekordne
15-protsendiline aktsiisitõus vähendab märgatavalt müüki turistidele. Eesti õlletööstuste toodangust müüakse täna 30-40% turistidele. Kolmandiku toodangu ärakukkumisega kahjustub märgatavalt Eesti tööstuste konkurentsivõime. Täna on riigi otsesed tulud aktsiisi ja saadava käibemaksuna alkoholisektorilt 100 miljonit eurot aastas. Kui aktsiisi hinnatõusudega muutub ost Eestis ebaatraktiivseks, jääb Eesti sellest tulust ilma.
