Eesti on teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes tootmiseks kallis maa

 (42)
Toidutööstus.
Toidutööstus.Foto: Scanpix, REUTERS

Nii tööjõukulu osakaalu poolest sisemajanduse kogutoodangus kui töötleva tööstuse palgataseme mõttes on Eesti enamikust teistest uutest liikmesriikidest eest, selgub Eesti Panga tööjõuturu ülevaatest.

Võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega on Eesti kallis toota. Tööjõukulu töötaja kohta töötlevas tööstuses (tegeleb tooraine töötlemisega valmis või pooltoodeteks, näiteks masinatööstus, puidutööstus või toiduainetööstus-toim.) on meil 50% kõrgem kui Lätis ja Leedus ning keskmiselt oleme võrdsed Slovakkia ja Tšehhiga ning vanematest Euroopa riikisest Portugaliga. Meist kallim on toota Sloveenias ning Lõuna Euroopa riikidest Hispaanias ning Itaalias.

Seotud lood:

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul sarnanes 1990-ndate aastate keskpaigas Eest palgatase Leedu omaga, nüüd oleme sarnane pigem Tšehhiga.

Tööjõukulude eelis Eestis võrreldes Kesk-ja ida-Euroopaga on kadunud.

Kaspar Oja sõnul on töötleva tööstuse võrdlus kõige parem sellepärast, et see on avatud rahvusvahelisele konkurentsile. Ehk siis, kui tootmine riigis muutub liiga kalliks, liigub töötlev tööstus mujale.

Läti ja Leedu on arenenud üsna sarnaselt, kuid Eesti on jõudnud kõrgema palgatasemega riikide hulka. Paljud Skandinaaviast Eestisse kolinud ettevõtted kolisid siia samalt tasemelt kui Eestis praegu on.

Samas kerkib küsimus, et ettevõtted oma tootmist Eestist minema ei vii?
Oja selgitusel on toomine kallis ning kui see juba Eestis olemas on, siis lihtsalt rohkem enam ei investeerita uurde ning toodetakse seni kuni seadmed seda lubavad. Ehk siis idee poolest võiks praegu tootmise viia Lätti, aga kuue või seitsme aasta pärast on tootmine seal sama kallis kui Eestis ning tekib küsimus, kuhu siis edasi.

Oja märkis, et stabiilse arengu puhul ei pruugi ettevõtete lahkumis toimuda. Kui peaks aga tulema kriis, siis viiakse toomine sealt ära, kus on kallis.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar märkis, et aastatel 2014-2016 suurenesid Eestis palgakulud märksa kiiremini kui lisandväärtus majanduses. See tähendab, et tootmine muutus siin järjest kallimaks, mis võib kahjustada ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel ning vähendab ka ettevõtete kasumlikkust, muutes Eesti tootmisele vähem atraktiivseks.

Alates 2016. aastast on Soosaare sõnul olukord märksa parem. „Kuigi tööjõukulud kasvasid ka selle aasta alguses kiiremini kui tootlikkus, on erinevus märksa väiksem kui varem,“ lausus ta.
Koos majanduskasvu kiirenemisega on palgakasv toimunud ka Kesk-ja Ida-Euroopa riikides ning ka Euroopa uutes liikmesriikides on palgakasv olnud kiirem kui tootlikkuse kasv. Ning ka nende riikide tööturu olukord on Eestiga sarnaselt pingestunud.