Eesti Päevalehe Ärileht kasvab tasuta nädalaleheks
Eesti Päevalehe Ärileht on ilmunud Eesti Päevalehe vahel kolm aastat, 145 korda. Päris head lehte oleme teinud, kui nendele aastatele tagasi vaadata. Nüüd on aga aeg uuteks tegudeks.
Seni on Ärilehte saanud Eesti Päevalehe äripakettide tellijad. Alates 3. oktoobrist on Ärileht tasuta kättesaadav Tallinna, Tartu ning Pärnu suuremates büroo- ja ärihoonetes, pangakontorites ning Elisa esindustes. Iga nädal tuleb levikohti ka juurde.
Aasta oli 1995, kui Stockholmi linnas hakkas ilmuma tasuta päevaleht Metro. Praeguseks on sellest saanud maailma kõige suurem ajaleht, mis ilmub kümnete riikide kümnetes linnades. Tasuta ajalehte peetakse maailma ajalehetööstuse kõige suuremaks uuenduseks viimase paarikümne aasta jooksul.
Tasuta leht on odavam
Tasuta ajaleht on järjest huvitavam äri, sest postiteenus muutub kõikjal üha kallimaks. Lisaks sellele pole ajaleht enam ammu hädavajalik kaup, mida kõik inimesed endale koju tellivad. Nii hakkab kujunema paradoksaalne olukord, kus kirjastajatel on odavam teha tasuta kui tasulist ajalehte. Sest viimati mainitu puhul söövad müügi- ja levikulud kogu müügist saadud tulu kohe ära.
Eesti Päevaleht on tasuta ajalehtede tegemisel väga suure kogemusega. Oleme Linnalehte kirjastanud juba 1997. aastast alates. 2005. aasta lõpus muutsime selle Tallinnas igapäevaleheks ja alustasime ka venekeelse tasuta ajalehega. Nüüd on see konkurentsitult Tallinna kõige suurema lugejaskonnaga ajaleht ning teenib korralikku kasumit.
Tasuta ajalehe puhul on kõige tähtsam selle jagamine õigetes kohtades. Just sellepärast levitatakse neid ajalehti bussipeatustes ja kaubanduskeskustes ehk seal, kus inimesed käivad. Ärilehe puhul otsustasime minna veel täpsemaks. Esiteks ei levita me Ärilehte seal, kus on teised tasuta ajalehed. Tahame hoida eristuja mainet. Selle asemel läheme väga lähedale inimeste töökohtadele ja jagame lehte büroohoonetes või otsepostiga ettevõtetes. Lisaks veel Hansapanga ja Sampo kontorites ning Elisa esindustes. Tegelikult tegi südame väga soojaks, kui nii mainekad ettevõtted ütlesid, et nad on valmis Ärilehte jagama, sest see on hea mainega ajaleht.
Nagu seni, jõuab Ärileht edaspidi ka kõikide Eesti Päevalehe äripaketi tellijateni. Kui mujal saab Ärilehte kätte kolmapäeva varasest lõunatunnist alates, siis Päevalehe äriklientideni jõuab leht juba varahommikul.
Minult küsitakse ikka, et kas Ärileht võistleb Äripäevaga. Ikka ja jälle vastan “EI”. Ärileht ei võistle kellegagi, sest ta on täiesti oma-näoline ajaleht. Siinsamas kõrval on viidatud mõnele artiklile, mis on Ärilehes ilmunud. Nagu näete, ei ole üldjuhul tegemist uudislugudega. Ärileht ei ole uudisleht, sest ta ilmub vaid korra nädalas. Pigem on Ärileht Eesti Ekspressi moodi, mis jutustab sündmuste ja nähtuste põhjustest.
Ärileht on väga rahvusvaheline ajaleht. Võib-olla rahvusvahelisem kui ükski teine Eesti ajaleht. Vähemasti pooled artiklid on ettevõtetest ja inimestest, kes tegutsevad väljaspool Eestit. Samas mõjuvad need kauged ettevõtted väga koduselt. Põhjus on selles, et kirjutame ainult nendest ettevõtetest, mille toodang on eestlastele tuntud. Moodsas maailmas pole ju vahet, millises riigis on tootja. Tähtis on see, kas me tema kaupa ostame või mitte.
Oleme ka kõvasti pingutanud, et välja töötada Ärilehele omane kirjutamise stiil. Me ei raporteeri fakte, nagu seda ajalehed enamasti teevad. Samuti püüame hoiduda liigsetest kommentaaridest ja õpetussõnadest. Me lihtsalt jutustame lugusid. Sõidame kohale, räägime inimestega, püüame aru saada asjade olemusest ja paneme siis kõik nii kirja, et oleks huvitav lugeda.
Ajalehe töötajad on muidugi ajakirjanikud. Kuid Ärilehe eripära on selles, et suurem osa kirjutajaid ei ole õppinud ajakirjanikuks – kes on insener ja kes sotsiaaltöötaja. Oleme töötajaid palgates teadlikult otsinud inimesi, kellel on mingi eriline kogemus. Selliselt koostatud meeskond näeb maailma avaramalt.
Kas Ärilehest võiks saada kunagi igapäevane ajaleht? Võimalik. Linnalehest ju sai. Kuid esialgu ei ole meil Ärilehega sellist plaani. Nädalaleht annab aega mõelda ja tekste lihvida. Kui materjali tuleb juurde, siis teeme Ärilehe lihtsalt paksemaks.
Kommentaare
Igor Rõtov
Äripäeva peadirektor:
•• “See on igati normaalne, et uudiseid saab laiemalt kätte. Eesti Päevalehe Ärileht on olnud ka siiani tugev tegija. Iga konkurents on teretulnud.”
Oliver Kruuda
kinnisvara- ja meediaärimees:
•• “See samm on mõistlik – roosale paberile on vaja koht kätte näidata. Samas ootaks selgemalt uudiste sisu väljatoomist. Pikad analüütilised lood jäävad ajapuuduses lugemata.”
Indrek Neivelt
pankur:
•• “Lühiuudised saab tänapäeval ka internetist kätte. Laiemalt tuleks kindlasti esitada rahvusvahelist osa. Rohkem võiks olla analüütilist teksti.”
Viljar Arakas
Arco Vara juht:
•• “Kuna Ärileht ilmub kord nädalas, siis ei võistle see operatiivsuses. Ent Ärilehel on olemas hea eeldus saada Eesti Economistiks. Operatiivsete uudiste poole pealt on juba olemas Äripäev, mis täidab oma kirjeldavat rolli hästi. Ärilehe tugevuseks on hea analüüs.”
Rein Kilk
suurettevõtja:
•• “Inimeste huvi ette-võtluse vastu on üllatavalt suur, seetõttu võiks Ärileht olla saadaval ka käsimüügis. Senine hinnang väljaandele on hea. Soovitan jätkata samas vaimus. Hea on lugeda ettevõtlusliidrite asjatundlikke kommentaare.”
Allan Martinson
investor:
“Ma ei loe paberkandjal väljaandeid juba ammu, põhilise informatsiooni saan kätte interneti vahendusel, rääkimata välis-uudistest. Ärilehe rollina näeksin seega kompetentset Eesti makromajanduslikku analüüsi. Huvi pakuks ka IT, telekommunikatsiooni ja kõrgtehnoloogia sektorites toimuv.”
Ärileht annab oma vaatenurga
21. juuni 2006
“Sama õlu kõikides riikides”
Erik Aru näitas, kuidas Balti riikide suurimad õllemüüjad Baltic Beverages Holding ja Olvi katsetavad ühes riigis edu toonud õllemarki ka kohe teises riigis. Sama õlu, aga eri nimed. Artikkel näitas, kuidas suured firmad mitmes riigis tegutsemisest kasu saavad.
21. juuni 2006
“Peterburi kuberneri poeg kolib koos sõpradega Pirita jõe saarele”
Andres Reimer kirjutas sellest, kuidas Venemaa presidendi Vladimir Putini lemmikkuberneri Valentina Matvienko poeg ehitab Pirita jõele luksuselamutega paradiisisaare, rajab siia Venemaa mõjukate ärimeeste koloonia ja taotleb ka ise Eesti elamisloa. See Ärilehe uudis leidis ülisuurt kajastamist maailmapressis ja näitas, et Ärileht teeb rahvusvahelise ulatusega ajakirjandust.
8. veebruar 2006
“Eestlased ehitavad Maroko rannikule kuurorti”
Ärileht oli esimene, kes rääkis, et eestlased ehitavad Marokos uhket puhkelinna. Mikk Salu sõitis sinna kohale. Ajakirjaniku töö ongi minna kohale ja oma silmaga vaadata. See on üks Ärilehe tööpõhimõtteid.
20. september 2006
“Uhiuus Hyundai sai
Eesti silmad”
Andres Reimer kirjutas, kuidas eestlane Björn Koop on autotööstuses disainerina läbi löömas. Kuid see leid polnud juhus. Ärilehe ajakirjanikud on rahvusvahelised, oskavad keeli ja jälgivad välismaa elu.
18. oktoober 2006
“Ema ja poja ühine firma: kus iganes tatt jäätub, seal me oleme”
Selle loo autor Lauren Foster töötab tegelikult Financial Times’is. Ärileht korjab igal nädalal välisajalehtedest häid artikleid. See artikkel oli ettevõttest nimega Columbia Sportswear. Kuna selle firma kaupa saab Eestist osta, siis on kasulik ka teada, kuidas seda kaupa tehakse.
13. september 2006
“Elu selgitamiseks tuleb alustada teooriast, mis suudab seletada pokkerit”
Tim Harford on Financial Times’i ajakirjanik ja tema artikkel räägib mänguteooriast. Ärileht avaldab tihti artikleid majandusteooriast, kuid need ei ole igavad lood.
23. august 2006
“Kaubanduskeskustes ootavad pangad ruumijärjekorras”
Villu Zirnask huvitus, kes ja miks kaubanduskeskustes äri teevad. Selgus, et Villu tabas majanduse tuiksoont – vabade pindade pärast käib vihane konkurents, sest kaubanduskeskustes on klientidele lihtne ligi pääseda.
14. juuni 2006
“Siinsed võrkturustuse tipud korjavad aastas miljon krooni”
Võrkturunduses liikuvatest suurtest rahadest oleme kõik kuulnud. Mikk Salu aga läks ja otsis üles inimesed, kes neid võrke suunavad ja ise kõige rohkem teenivad. Lihtne idee, aga huvitav artikkel.
10. mai 2006
“Võitlus Stolichnaya viina pärast viib Läti pealinna Riiga”
Lugesime välismaa lehest, et Stolichnaya viina tootmisõiguse üle käib suur rahvusvaheline vaidlus. Üheks tehase asukohaks oli märgitud Riia. Helistasime kohe Läti ajalehte Diena ning tegime paar nädalat koos uurimistööd. Lõpuks kirjutasid Mikk Salu ja Janis Bagatais ülihuvitava artikli. Selline välismaa ajakirjanikega tehtav koostöö on Ärilehes väga tavaline.
22. august 2007
“Hoolimata kiirest hinnatõusust on Eestis toit Soomest poole odavam”
Meie majanduse käekäigust saame siis paremini aru, kui oskame ennast teiste riikidega võrrelda. Ärilehe ajakirjanikud oskavad. Villu Zirnask uuris näiteks hiljuti, kui palju siis ikkagi erinevad toiduainete hinnad Eestis ja Soomes. Pole olnud näha, et mõni asjakohane ministeerium oleks sellist analüüsi teinud. Ärileht tegi.
Toimetus. Ärilehe tegijad
•• Andres Reimer
Andrese trumbiks on pikk ajakirjanikukarjäär ja Venemaa tundmine. Andres liigub ka Eesti majanduselus kui kala vees. Ta on töötanud Moskvas ja konsulteerinud seal muu hulgas trükitööstust. Peamiselt tänu Andresele hindavad eksperdid Ärilehte kui väljaannet, mis on Venemaa teemade kajastamisel jõudnud sügavamale, kui Eesti pressis on tavaks olnud.
•• Erik Aru
Erik on majandusteadlastele, ajakirjanikele ja ettevõtjatele tugev sparringupartner, kellel on oma seisukoht ja kes oskab seda veenvalt ka esitada. Oskab huvitavalt ja kaasakiskuvalt kirjutada ka majanduse igavamast, makromajanduse poolest. Sügava materjalikäsitusega on ta ära teeninud nii toimetuse kui ka lugejate tänu. Mälumängur ja polüglott.
•• Hetlin Villak
Hetlin oma noorusliku uudishimu ja energiaga jõuab palju ning tihti märkab uudistes ja firmade tegemistes aspekte, mis ka “vanadel kaladel” kahe silma vahele jäävad. Ning vormistab need siis tihti säravate tekstidena väga loetavateks lugudeks. On töötanud ka Pealinna abikeskuses ja näinud seal inimeste mustemaid muresid. Oskab arvestada, on hea suhtleja, positiivne.
•• Mikk Salu
Mikk on terava uudistetajuga, väga hea jutustamis- ning kirjaoskusega ajakirjanik, kelle lood on enamikus tekitanud palju vastukaja, on korraga ootamatud, uudislikud ning analüüsivad. Universaalne kirjamees, kes on töötanud end lühikese ajaga üles üheks parimaks Eesti majanduskirjanikuks. On varem aastaid praktiseerinud reklaamiagentuurides eri nimega ametipostidel.
•• Kristiina Viiron
Kristiina on hinnatud sotsiaalse majanduse ja põllumajanduse valdkonnas. Annab vastuse küsimusele, miks on sel aastal piim kehva kvaliteediga. Ta ei armasta kirjutada suurtest nimedest, kuid selle eest leiab üles ja kajastab lihtsa inimese suuri probleeme. On paljastanud mitmeid juhtumeid, kus tavalisele tarbijale on armetult liiga tehtud. Kristiinale meeldib loodus.
•• Aare Reivart
Eesti Päevalehe üks staažikamaid töötajaid. Raudvara. Hinnatud toimetaja, kes lihvib tekstid täpselt selliseks, et lugeja saaks nendega maiustada. Oskab igas teemas näha inimest ning tema muresid ja rõõme. On töötanud ka pankurina.
•• Raimo Reiman
Ärilehe väljanägemise meisterdaja. Tema on mees, kelle käsi kujundab Ärilehe küljed, valmistab graafikud ja paneb fotod õigesse formaati. Raimo kirjeldab enda meelistegevusi nõnda: lugemine (fantaasia ja ulme), arvutid (tehnika ja kõik muu, mis vilgub ja piiksub), kunst (nii enda kui ka teiste loodud), sport (uisutamine, ujumine, matkamine, lumelauasõit).
•• Erik Müürsepp
Erik sai majandushariduse TTÜ-st. Ta on olnud suure ehitusfirma YIT palgal ning hiljem tegelenud finantsinspektsioonis kahjukindlustusseltside jätkusuutlikkuse analüüsimisega. Teab, kuidas riigiasutus toimib ja kuidas suurfirmad rahaga toimetavad. Rahuliku maneeriga suhtleja.
•• Jaanika Ivask
Jaanika on Ärilehe kasumimasin, teiste sõnadega reklaamimüügi projektijuht. Ta on varem töötanud turismitööstuses. Veespordiga on Jaanikal väga head suhted. Jõudu ammutab Jaanika eri kultuuridest. Ja kõige olulisem – Jaanika lemmikpuu on pihlapuu.
•• Inge Rumessen
Ärilehe sisuline juht, aju ja toimetaja. Temast sõltub väga paljuski just teemade valik, uudiste ja teemade lahtikirjutuse aktsent ja teravik, nende esitamise täpsus ja sära, lehe üldine tonaalsus ning sisu. On ainukesena meeskonnas õppinud ajakirjandust ja suhtekorraldust ning jõudnud töötada ka Äripäevas. On juhtinud Eesti Posti kommunikatsiooniüksust.
•• Andres Eilart
Majandustoimetuse juht, kelle ülesandeks on peaasjalikult argisemad probleemid, nagu projektid ja inimesed. Vahetevahel lööb ka Ärilehe sisulistes tegemistes kaasa, oli Ärilehe loomise juures. Peamiseks eesmärgiks on hoida Ärilehte kaine ja oma põlve otsast kaugemale vaatava ajakirjanduse juures.
