Helsingi Läänesadamas avatud pakendikogumispunktis võetakse vastu Eesti pandimärgiga pakendeid hinnaga 8 senti. See on odavam kui Eestis kehtiv 10-sendine panditasu ning kui selliselt kokku kogutud pakendid tuuakse Eestisse ning antakse siin tagatisraha süsteemi, läheb see vastuollu Eestis kehtivate seadustega.

Soome meedias on räägitud, et igal aastal liigub ca 140 miljonit plekkpurki Eesti suunalt Soome poole. Eesti andmete kohaselt on need kogused küll mõnevõrra väiksemad jäädes 80-100 miljoni ühiku juurde, kuid see ei muuda probleemi olemust. Kui siia liita veel Rootsi ja teiste riikide suunalt Soome liikuvad plekkpurgid, siis on spekuleeritud tervikuna suisa kogustega kuni 200 miljonit ühikut. Tegemist ei ole valdavas osas mitte Eesti või Rootsi purkide probleemiga, vaid laevadel kaasa müüdavate purkidega. Valdav enamus eratarbijate poolt Soome sisse veetavatest purkidest on ostetud laevadelt.

Rahvusvahelistel veoliinidel, näiteks laevadel ja lennukitel, pandisüsteem ei kehti ehk teisisõnu – laevadel ja lennukitel ostetud joogipakendite eest panti ei maksta. Laevadeni ei ulatu ei Eesti ega Soome vastav seadusandlus ja seega sealt kaasa ostetud joogipakendite, muuhulgas plekkpurkide eest ei ole tasutud pandiraha ei Eesti ega Soome pandisüsteemile, et seda oleks võimalik hiljem tarbijatele tagastada.

„Rahvusvahelistel veoliinidel, näiteks laevadel ja lennukitel, pandinõue ei kehti ehk teisisõnu – laevadel ja lennukitel ostetud pandipakendite eest panti ei maksta. Nende pakendite eest ei ole makstud käitlemisetasu. Kui nüüd sedasorti pakendid Soomes kokku ostetakse ja tuuakse Eesti tagatisraha süsteemi, siis on tegemist pandisüsteemi petmiskatsega," ütles Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal.

Soome ärimehe idee tuua Eesti pandimärgiga purgid tagasi Eestisse, võib tarbijatele küll tunduda õilsana säästes „viinarallil“ täiendava 10 senti, kuid tegelikult võib organiseeritud Eesti pandisüsteemi petmine viia kiire pankrotini, mis tähendaks Eesti elu- ja looduskeskkonna jaoks krahhi.

Kontrolli seaduse täitmise osas teostab nii Keskkonnainspektsioon kui ka Eesti Maksu– ja Tolliamet. Aastate jooksul on pisteliste kontrollide ja suurte ühisaktsioonide raames avastatud mitmeid rikkumisi ja lubatust suuremad jäätmete kogused konfiskeeritud.

Mistahes jäätmete (mida pakendid kahtlemata on) riiki toomisel on tegu jäätmekäitlusega. Jäätmete riiki toomiseks peab olema riikidevaheline veoluba ning need jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale ehk jäätmeluba omavale ettevõttele ümbertöötluseks. Kui veoluba ei ole, tohib üle Eesti piiri tuua kuni 4 kg jäätmeid/pakendeid ühe veose (mitte inimese) kohta. Sellest suuremad kogused võidakse konfiskeeritakse vastavalt seaduses ette nähtud regulatsioonidele.