Ehkki Eesti palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale. Kõrgem palk tähendab töötegijale suuremat sissetulekut ja mitmekülgsemaid tarbimisvõimalusi. Palgakasv on märk meie edust ja kiirest arengust. Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.

Samas sunnib tööjõu kallinemine kolima madala tootlikkusega tootmist odavama tööjõuga riikidesse ja see suurendab ebakindlust tuleviku ees. Kõige tõenäolisemalt hakkab tööjõu kallinemine ettevõtteid pitsitama rahvusvahelisele konkurentsile avatud majandusharudes. Üldistatult tähendab see Eesti puhul tööstust.

Kuigi enamikus Ida-Euroopa riikides on tööjõud odavam kui Eestis, ei pruugi tootmise sinna kolimisest ettevõttele palju abi olla, sest tõenäoliselt kallineb tööjõud madalama palgatasemega riikides kiiremini. Kui Lätis jätkub samasugune palgakasv nagu viimasel kuuel aastal, jõuab Läti tööstussektori palgatase kuue-seitsme aastaga sama kõrgele, nagu see oli möödunud aastal Eestis. See ei ole ilmselt piisav perspektiiv, et tootmine Eestist Lätti kolida, kuna ka tootmise kolimine ise ei ole odav.

Loe pikemalt Eesti Panga blogist.