"Eesti majanduse arengunäitajad on viimastes kvartalites olnud vastuolulised,“ tõdes Ülo Kaasik. Möödunud aasta viimases kvartalis kõikus lisandunud väärtuse aastakasv tegevusalade kaupa märkimisväärselt: veonduses ja laonduses kahanes lisandväärtus 27 protsenti, kuid nt info- ja sideteenuste alal kasvas 21. Ka ettevaatavad kindlustunde indikaatorid on Kaasiku sõnutsi väga erinevad.

Sarnane vastuolulisus peegeldub ka makronäitajates. Möödunud aasta suvest alates on Kaasiku sõnul mureks olnud ekspordi vähenemine, samas eratarbimine on jätkuvalt kasvanud. „See tuleneb eelkõige sellest, et tööturu olukord on seni olnud parem ja palgakasv oluliselt kiirem, kui seda võiks majanduskasvunumbreid vaadates põhjendatuks pidada,“ rääkis Kaasik. 

"Lühiajaliselt tähendab selline olukord tema sõnul riigirahanduse jaoks head maksulaekumist. Kuid et palgakasv on juba hakanud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet halvendama, siis pikemas ettevaates võib see nii majanduskasvu kui ka eelarvetulud löögi alla seada, kui ettevõtete tootlikkus ei hakka paranema," märkis Kaasik.

Selline vastuolulisus muudab Kaasiku sõnul keeruliseks ka majandustsükli mõju hindamise eelarve tasakaalule (ehk nn struktuursele tasakaalule). Seetõttu on Eesti Pank viimastel aastatel korduvalt rõhutanud, et võrreldes struktuurse tasakaalu näitajaga võivad nominaalsed näitajad keerulistes oludes olla palju kindlamaks nn eelarvepoliitiliseks ankruks. 

“On kahetsusväärne, et hiljuti valminud eelarvestrateegias on eelarve nominaalse tasakaalu eesmärki järjekordselt aastateks edasi lükatud vaatamata küllaltki kiirele tulude kasvu ootusele,“ lausus Kaasik.

Praeguses ebakindlas keskkonnas on Kaasiku sõnul järjest suurenemas oht, et välisnõudlus väheneb ja selle tõttu võib majanduskasv jääda oodatust tunduvalt tagasihoidlikumaks. „Selle ohu realiseerudes jäävad ka eelarvetulud seni oodatust tunduvalt kesisemaks. Kui majanduse olukord halveneb ja eelarve läheb pingelisemaks, võivad väheambitsioonikad eelarvetasakaalu eesmärgid valusalt kätte maksta," lausus Kaasik.

Rahandusministeerium prognoosis aprilli selle aasta majanduskasvuks 2 protsenti. Statistikaameti esialgsel hinnangul kahanes sisemajanduse kogutoodang aasta esimese kolme kuuga mullu sama ajaga võrreldes 1,9 protsenti.