Eesti Panga kuld ja neto-välisvaluutareserv moodustasid veebruari lõpuks 40 miljardit krooni, olles kuu jooksul kahanenud 2 miljardi krooni võrra ehk 5,1 protsenti, teatas Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakond.

Eesti Panga kohustustevaba reserv kasvas veebruaris 51 miljoni krooni võrra ehk 0,8 protsenti, ulatudes kuu lõpuks 6 miljardi kroonini.

Baasrahanõudlus kahanes veebruaris 2 miljardi krooni võrra ehk 6,1 protsenti. Baasraha kogumaht oli veebruari lõpuks 34 miljardit krooni, sh kontoraha 23 miljardit krooni ja sularaha 11 miljardit krooni.

Eesti Pangalt osteti veebruaris välisvaluuta eest Eesti kroone 9 miljardi krooni ulatuses, Eesti Pangale müüdi Eesti kroone välisvaluuta eest 11 miljardi krooni ulatuses.

Eesti Panga kapitali, reservide, jaotamata kasumi ja kasumi kogusumma kasvas veebruaris 103 miljoni krooni võrra, ulatudes 5,9 miljardi kroonini.

Eesti Panga bilanss kajastab peamiselt keskpanga poolt väljalastud sularaha koguseid ning kommertspankade varasid, mida hoitakse Eesti Pangas. Sularaha ringluse suurimaks mõjutajaks on lisaks majandustegevuse muutumisele hooajalised kõikumised aasta sees. Kommertspankade kohustusliku reservi keskmise taseme määrab pankade avalikkuselt kaasatud hoiuste ja muude laenatud vahendite suurus. Eesti Panga bilansi üldmahtu mõjutavad ka keskpanga varade paigutamiseks teostatud finantstehingud.