Eesti Panga hinnang: töötajad ja vabad töökohad omavahel ei klapi

 (96)
Narva töötukassa
Töökuulutused Narva töötukassas.Foto: Karli Saul

Palga ja tootlikkuse kasvu kooskõla edasist paranemist ohustab tööjõupuudus, selgub täna avaldatud Eesti Panga tööturu ülevaatest. Vabade töökohtade arvu ja töötuse samaaegne suurenemine viitab keskpanga teatel aga tööjõu ja töökohtade halvemale sobitumisele.

"See, kas ettevõtetel õnnestub kasumimarginaale taastada ja paisunud tööjõukulu probleem seljatada, oleneb tootlikkuse edasisest kasvust," ütles keskpanga ökonomist Orsolya Soosaar. "Kui ettevõtted on seni väikesest nõudlusest hoolimata töökohti ja töötajaid alles hoidnud, siis parem nõudlus annab võimaluse suurendada tootmist ja tootlikkust ilma lisatööjõudu kaasamata. Siiski sõltub tootlikkus ka investeeringutest, mis on viimastel aastatel paraku kahanenud."

Soosaare sõnul oli mullune majandussektorite palgakasv väga eriilmeline. Põlevkivisektori tegevusaladel ja ehitussektoris kasvasid palgad keskmisest aeglasemalt, tööjõumahukas teenindussektoris aga keskmisest kiiremini, kuigi aasta esimese poolega võrreldes tagasihoidlikumas tempos.

"Ettevaates võivad palgakasvu taas kiirendada nii ehituse kui ka töötleva tööstuse ettevõtete suuremad hõiveootused, mida näitavad konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringud, kuid sobivat tööjõudu napib" märkis Soosaar.

Seotud lood:

Tööjõunappust ilmestab 2016. aastal märgatav vabade töökohtade arvu suurenemine. "Osaliselt selgitab vakantsi määra tõusu suurem liikumine töökohtade vahel: aasta varasemaga võrreldes on töötaja soovil lõpetatud töösuhete arv 13% suurem. Tavatingimustes kaasneb vakantsi määra tõusuga tööpuuduse vähenemine, ent 2016. aasta teisel poolel töötuse määr hoopis kerkis," ütles Soosaar.

"Vabade töökohtade kuhjumine ühel ajal töötuse kasvuga viitab sellele, et tööjõu ja töökohtade sobitumine võib olla halvenenud," tõdes Soosaar.

Edaspidi toetavad tööjõus osalemise kasvu sotsiaalkindlustuse reformid, mille mõju piirab aga see, et tööjõus osalemise määr on Eestis niigi juba üks kõrgemaid Euroopas, eriti üle 50aastaste inimeste seas.

"Tööealiste inimeste arv on aga viimaste aastate jooksul kahanenud vähem, kui prognoositi. Tänu sellele, et tulevikuski ületab Eestisse sisseränne tõenäoliselt Eestist väljarännet, väheneb tööjõu hulk majanduses ka ettevaates varem prognoositust aeglasemalt," märkis Soosaar.