Nõukogu liikme Ants Järvesaare sõnul on presidendi otsuse tõttu kujunenud oht, et Eesti Panga nõukogu ei saa enam vabalt otsuseid langetada ning keskpanga sõltumatus kaob.
"Tundub, et oleme jõudnud situatsiooni, kus Eesti Panga nõukogu poolt esitatud kandidaadid hakkavad ükshaaval arusaamatult ära kaduma, nagu tuntud laulus kümnest väikesest neegrist," ütles nõukogu liige Erik Terk.
Sõrgi sõnul oli Eesti Panga nõukogul presidendikandidaadi Mart Opmanni taust hästi teada ning Opmann andis kõigile üleskerkinud küsimustele nõukogu rahuldava vastuse.
Eesti Panga nõukogu liikme Hindrek Meri sõnul lõi president Lennart Meri pretsedendi ka sellega, et kutsus otsuse langetamise juurde ka riigikontrolör Juhan Partsi.
"Ma ei jäänud oma mantlipärija esinemisega rahule, ilmselt oli tal oma argumentide ettevalmistamiseks vähe aega," märkis endine riigikontrolör Meri.
Sõrgi sõnul soovib nõukogu Partsilt kirjalikku dokumentatsiooni kõigi Opmanni vastu esitatud süüdistuste kohta, et siis otsustada, kuidas kujunenud olukorras edasi käituda ja kas loobuda Opmanni kandidatuuri toetamisest.
Tergi sõnul ütles jäi ta eriarvamusele panga nõukogu isamaaliitlasest liikme Kalle Jürgensoniga, kes pooldas Partsi seisukohti ja ütles Opmanni kohta, et "kui inimene on poliitik, siis kehtib tema kohta kahtluste ja kõhkluste kategooria."
Nõukogu liige Kalev Kukk möönis, et otseselt veel põhiseadusliku kriisiga tegemist ei ole, kuid on oht, et see tekib järgmiste või ülejärgmiste sammude juures.
"Me peame tegema selgeks, kas presidendil on selliste otsuste juures vetoõigus või mitte. Praegu lähtume sellest, et presidendi otsus oli tehtud, lähtudes heast tahtest," ütles ta.
Kuke sõnul on arusaamatu presidendi nõue, et Eesti Panga president peab olema poliitiliselt sõltumatu.
"Kas me siis tõesti peame valima keskpanga presidendi asotsiaalide seast, et ta oleks täiesti sõltumatu. Keskpanga president peab suutma distantseeruda poliitikast ja Opmanni puhul oli meil põhjust arvata, et ta on selleks suuteline," ütles Kukk.
