Eesti Panga president kritiseeris valitsuse eelarvekava
Hansson lausus riigikogu ees esinedes, et uue valitsuse eelarvekavas toonitatud struktuurne tasakaal ei saa olla ainuke eesmärk ning samavõrra tähtsaks tuleb pidada ka eelarve nominaalsesse ülejääki viimist ning reservide taastamise eesmärki.
Hansson tõdes, et kuigi Eesti riigi rahandust on hoitud heas seisus, ei taha eesmärgiks seatud eelarvepositsiooni paranemine ettevaates edeneda.
Hanssoni sõnutsi on tõsi, et selle aasta majanduskasv kujuneb oodatust aeglasemaks, samas on reaalse ja nominaalse majanduskasvu vahe veninud suureks ja jooksvas hinnas mõõdetuna räägime aastate 2015–2016 umbes 4–6% suurusest aastakasvust.
„ Nominaalkasvu silmas pidades ei ole olukord nii halb, et me peaksime varasematel aastatel seatud eesmärke lõdvendama,“ märkis Hansson. „Uus riigieelarve seadus väärtustab teatavasti varasemast rohkem pikaajalist kavandamist, st et igal sügisel toimuva järgmise aasta riigieelarve kava koostamisel tuleb tõsisemalt arvestada riigieelarve strateegias ja stabiilsusprogrammis seatud eesmärkidega. Seda sidet ei tohi käsitleda kitsalt ja taandada pelgalt eelarvepositsiooni struktuurses tasakaalus või ülejäägis hoidmisele,“ lausus Hansson.
„Esiteks ei ole struktuurne positsioon ainuke eesmärk, vaid pigem orientiir, mis aitab eelarvepoliitikas vältida liigset heitlikkust, samavõrra tähtsaks tuleb pidada eelarve nominaalsesse ülejääki viimist ja reservide taastamise eesmärki, lausus Hansson lisades, et nende eesmärkide saavutamist on juba mitu korda edasi lükatud, uue eelarvestrateegia järgi on nominaalse eelarve positsiooni tasakaalustamine kavandatud alles aastasse 2017.
„Järgneval paaril aastal on eelarvepoliitiline hoiak märksa lõdvem, kui see on olnud pärast majanduslangusest väljumist,“ lausus Hansson. Teiseks on Eesti Pank tema sõnul mitmel korral rõhutanud, et struktuurse tasakaalu mõõtmine ei ole reaalajas nii lihtne ja täpsema hinnangu saame anda alles tagantjärele. „Seetõttu on nominaalsed näitajad keerulises olukorras palju kindlamaks orientiiriks. Sügisel, järgmise aasta eelarvekava väljatöötamisel on miinimumülesandeks tagada eelarve tasakaalu paranemine nii nominaalse kui ka struktuurse näitaja järgi,“ lausus Hansson.
