Eesti Panga president: laenuraha suurusjärk miljard eurot kõlab loogiliselt, aga kui juba, siis laenata väikese varuga

 (153)
Eesti Panga president Madis Müller eeldab, et kui viirusepuhangu möödudes majandustegevuselt piirangud maha võetakse, siis võiks majandusolukord üsna kiiresti paraneda.
Eesti Panga president Madis Müller eeldab, et kui viirusepuhangu möödudes majandustegevuselt piirangud maha võetakse, siis võiks majandusolukord üsna kiiresti paraneda.Foto: Henri-Kristian Kirsip

*Eesti Panga president Madis Müller rõhutab, et valitsusel pole mõtet kehtestada pikaajalisi maksusoodustusi, vaid anda ettevõtetele ajutist ja kiiret toetust.

*Rahatrükki siiani kriitiliselt suhtunud keskpankur ütleb, et praeguses olukorras on õige, et Euroopa Keskpank pakub lisatuge.

*Müller loodab, et riigikogu suudab kriisiolukorras hoiduda poliitkemplustest. Peame olema valmis riigieelarve – ajutiselt – miinusesse laskma.

Alustame sellest, et kui rahandusminister käis reedel välja erinevaid võimalusi, mida riik kaalub ettevõtjate ja töötajate aitamiseks, siis kas need on piisavad?


Kindlasti saab see eriolukord olema majandusele tuntava mõjuga. Eesti Pank soovitaski seda, et kõigepealt tuleb ettevõtlust toetada, et meid ei tabaks pankrottide laine, et inimesed ei kaotaks tööd ega jääks ootamatult sissetulekuta. Selle saavutamiseks peab riik tuge pakkuma. Aga kuidas seda teha? Mõju poolest peavad meetmed olema piisavalt kiired ja suunatud konkreetsetele abivajajatele ning teha tuleb seda kohe. Samuti rõhutaks, et need peaksid olema siiski ajutised, meil pole mõtet hakata kehtestama pikki, kaheaastaseid soodustusi.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnutsi soovitabki keskpank kõigepealt ettevõtlust toetada, et meid ei tabaks pankrottide laine, inimesed ei kaotaks tööd ega jääks ootamatult sissetulekuta. Foto: Henri-Kristian Kirsip

Ja kohe peabki reageerima kolmes teemas: kuna kriis on tervishoiuga seotud, siis peab vaatama, et meditsiinis ei jääks midagi rahapuudusel tegemata. Teiseks tuleks toetada haige inimese kodus püsimist, sest praegu peab endiselt haiguslehele jäänu esimesed päevad omast taskust kinni maksma. Siin peaks kohe tulema riigi tugi, et keegi sissetulekus ei kaotaks. Riik võiks toetada ka sundkorras, st mitte haiguse tõttu koju jäänud inimesi.

Kolmandaks ettevõtted, mis on kõige suurema löögi all – kuidas aidata neid, kelle käive kukub täielikult ära ja samal ajal on vaja maksta palgad-laenud? Kõige mõistlikum on teha seda riigigarantiiga näiteks Kredexi kaudu, st mitte otsese laenu, vaid tagatiste pakkumisena.

Aga inimesi koondatakse juba praegu päriselt, hotellid saadavad töötajaid – heal juhul miinimumpalgaga – sundpuhkusele. Pealegi ei haihtu turismisektori probleemid eriolukorra lõppemisega, vinduma jäädakse arvatavasti terveks suveks. Selle kõige taustal peab valitsus peale üldsõnaliste lubaduste nüüd ja kohe näitama reaalseid tegusid?


Jah, usutavasti on ka riigikogu väga operatiivselt valmis otsuseid langetama ja loodetavasti ei teki siin parteidevahelisi poliitvaidlusi, sest need peaksid olema tõesti lühiajalised meetmed. Praegu ei ole aeg tõsta erakondade programmidest lauale vastuolulisi poliitilisi lemmikteemasid. Ja tuletame meelde, et eriolukord kehtestati siiski alles läinud reedel.

Võiks ka kaaluda kohe juba pikaajaliste riigivõlakirjade väljaandmist. Intressimäärad on niivõrd madalad.

Meile Eesti Pangas tundub ka mõistlik pakkuda majandusele vajalikku tuge, riik peab olema valmis ka riigieelarve ajutiselt miinusesse laskma ja niisamuti toetame laenuvõtmist. Rahandusminister on viidanud, et kuna meil oli hiljuti üks lühiajaline võlakirjaemissioon, siis selle mahtu on võimalik suurendada. Jah, see oleks kõige kiirem moodus, aga võiks ka kaaluda kohe juba pikaajaliste riigivõlakirjade väljaandmist. Intressimäärad on niivõrd madalad ja parem on vältida vajadust hakata näiteks aasta jooksul lühiajalisi võlakirju refinantseerima.

On kõlanud juba arvamusi, et miljardieurosest laenust ei piisa.

Seda on raske hinnata, kui palju see tugipakett maksma läheb ja kui pikalt eriolukord kestab. Suurusjärguna miljard tundub mulle loogiline, kuigi loodetavasti jääb lõplik kulu väiksemaks. Kui juba emiteerida võlakirju, siis mõistlik oleks teha seda väikse varuga. Selle laenu saab hiljem lihtsalt tagasi maksta, sest veel kord: intressid on ülimadalad.

Euroopa Keskpank otsustas eelmisel nädalal, et jätkab rahatrükki ja pankadele laenatakse raha tunduvalt soodsamalt, et need omakorda laenamist ei lõpetaks. Kas võib siiski juhtuda, et pangad muutuvad väga ettevaatlikuks? Ja kui Eesti – koos kõigi teiste riikidega – laenuvõtmiseni jõuab, pole sellest lahkusest midagi järel?

Praeguses seisus on hea finantsdistsipliiniga riikide valitsuste võlakirjad hinnas. Viimastel nädalatel on investorid müünud riskivarasid nagu aktsiaid ja ostnud just valitsuste võlakirju, eesotsas näiteks Saksamaa omadega. Itaalia intressimäärad on küll tõusnud, aga see on Euroopa riikide hulgas seni erandlik olnud. Eesti valitsusele headel tingimustel laenuandmist pean seega väga tõenäoliseks. Teine küsimus on, kui konservatiivseks muutuvad pangad ettevõtetele laenu andes. Euroopa Keskpank pingutab selle nimel ja eelmise nädala otsused seda (st et ei muututaks liiga konservatiivseks – toim) igati toetavad.

Olete üldiselt suhtunud rahatrükki kriitiliselt. Millised meeleolud viimasel istungil valitsesid?

Meil oli ühtne seisukoht ja otsus, et keskpank peab tuge pakkuma. Need arutlused kestsid poolteist päeva ja eks sealt käis läbi erinevaid ettepanekuid. Meeleolu mõttes – kui veel paar kuud tagasi oli tõesti eriarvamusi, kui tugev peaks olema EKP tugi majandusele väga leebe rahapoliitika kaudu, siis sel nädalal olid kõik lisaotsuste suhtes ühel meelel. Ma ise arvasin ka samamoodi.

Aga kõik lähtuvad ikka sellest, et praegune olukord pole eelmise kriisiga võrreldav?

Praegune on olemuslikult teistsugune olukord. 2008. aastal tulenesid probleemid selgelt finantssektorist ja võlakirjaturgudest. Praegu ei saa seda öelda ja keskpanga roll on küllalt tagasihoidlik võrreldes valitsuste või meditsiinitöötajatega. Aga me peame andma enda osa, sest kui suureks probleemid lõpuks kujunevad, seda me ju ei tea. Prognoose on praegu väga raske teha. Kui eelmisel nädalal avaldas Euroopa Keskpank oma prognoosi, lisati sinna juurde, et sisuliselt need arvud enam ei kehti.

Pärast Euroopa Keskpanga otsust euribor tõusis. Jah, see on küll endiselt miinuses ja tõus oli väike, 0,05 protsendipuntki, aga kas see üllatas?

Turgudel on praegu nii palju turbulentsi, et valmis peab olema erisuunalisteks liikumisteks. Pigem keskpanga otsuseid mõisteti ja kiideti kui hästisihitud meetmeid.

Madis Müller ütleb, et 2008. aastal tulenesid probleemid selgelt finantssektorist ja võlakirjaturgudest. Praegu ei saa seda öelda ja keskpanga roll on küllalt tagasihoidlik võrreldes valitsuste või meditsiinitöötajatega. Foto: Henri-Kristian Kirsip

Kodulaenajale oleks see tõeliselt halb üllatus, kui töökoht ripub võib-olla juuksekarva otsas ja siis hakkab veel euribor ka tõusma, jõudes plusspoolele...

Mnjah, aga euribor on praegu ülimadal ja viimastel aastatel on kodulaenuvõtjatel lepingutes euribor n-ö põrandana nagunii nulliga võrdsustatud.
Olukorras, kus keskpanga seatud intressimäärad on nii madalad ja need püsivad nii pikema aja jooksul, seab see ka rahaturu intressidele (euriborile – toim) lae. Need ei tohiks järsult tõusta, enne kui keskpanga poliitika muutub.

Eesti inimeste suurim mure on, et sääste meil rahvana justkui on, aga need on jaotunud väga ebavõrdselt. Esimesena saavad pihta ikka madalapalgalised, kes töötavad ametikohtadel, kus kodukontoris töötada ei saa jne. Kas olete valmis, et sellest võib kasvada ikkagi laiem ja pikem kriis?

See kõik on õige, just sellepärast peavadki valitsuse otsustatavad meetmed olema eelkõige suunatud kõige haavatavamate inimeste aitamisele. Tasub arutada, kas töötu abirahade andmist kuidagi ümber korraldada või aidata ettevõtetel inimesi palgal hoida. Tõhusad ei ole pikale ajavahemikule plaanitud maksulangetused, sest need pole sihitud ja ei annaks vahetut leevendust. Kui ettevõttel tulu ära kaob, siis maksulangetus ei anna efekti.

Tasub arutada, kas töötu abirahade andmist kuidagi ümber korraldada või aidata ettevõtetel inimesi palgal hoida.

Eelmise kriisi ajal toimis USA-s hästi korraldus, kus riik ostis ettevõtetes osalusi ja aitas seeläbi ettevõtetel vee peal püsida. Lihtsalt hüpoteetiliselt: Eesti riik saaks niimoodi näiteks Tallinki aidata?

Ameerika loogika oli tagada ikkagi nn süsteemselt oluliste ettevõtete toimimine, mille kukkumine oleks kaasa tõmmanud ülejäänud majanduse. Nii võttis riik endale osalusi näiteks kõige suuremates pankades. See on väga äärmuslik meede, mida pole põhjust praegu kaaluda.

Kuidas Eesti Pank otseselt kriisilahendusse panustab?

Esiteks mõjutame rahapoliitiliste otsustega, mille tegemisel me Euroopa Keskpangas osaleme, ja toome need Eesti majandusse kommertspankade kaudu, kellele meie omakorda vajaduse korral laenu saame anda. Teiseks osaleme valitsuse nõupidamistes ja kolmandaks on meil selge ülesanne, et sularaharinglus ja maksed kui elutähtsad teenused ei katkeks.

Kuidas te seda tagate?

Eks me koostöös pankade ja G4S-iga oleme erinevad stsenaariumid läbi mänginud ja sularaharingluse suudame tagada. Õnneks ei puuduta eriolukord elektroonilisi makseid, mis töötavad laitmatult.

Õnneks ei puuduta eriolukord elektroonilisi makseid, mis töötavad laitmatult.

Raha ei ole vaja pangast välja võtma joosta?

Ei, kindlasti mitte. Eesti pangad on praegu igati tugevad ja klientidel pole teenuste katkemise pärast vaja muretseda.

Riigil on reserve veidi vähem kui 1,3 miljardit eurot. Kas enne tasuks kasutada laenuraha või siiski reservis seisvat raha? Ja kui tühjaks neid reserve enne laenusaamist üldse tõmmata tasub?

Rahandusministeerium arvutab seda pidevalt, kui suuri kassareserve on vaja riigi toimimiseks. Kunagi reserve nulli lähedale ei lasta ja see põhimõte kehtib edasi. See on eraldi küsimus, kui raha kulutada, siis kuidas seda kulutust finantseerida. Kui laenu võetakse, siis lõpuks on see tehniliselt ikka reservide täiendamise lisavahend. Võlakirjade eest laekub raha sinnasamasse riigikassasse.

Kui juba on välja käidud, et positiivse stsenaariumi korral jääb majanduskasvu protsent sel aastal nulli, siis kui palju hiljem me praeguse olukorra mõju veel tunneme?

Esiteks oleneb see sellest, kui pikk saab piirangute aeg olema. Ja pärast eriolukorra läbi saamist nii siin kui ka väljaspool Eestit ning kui epideemia on taandunud, võib see mõjutada veel pikaajaliselt inimeste ja ettevõtete käitumist – korraldatakse ehk tarneahelaid ümber või ollakse sarnastele probleemidele reageerimiseks paremini valmis. Samas on ka loogiline eeldada, et kui viirusepuhangu möödudes majandustegevuse piirangud maha võetakse, siis majandusolukord võiks ka üsna kiiresti paraneda.