Eesti Panga president soovituses riigikogule: laenuvõtmisest tasub hoiduda
Eesti panga president Ardo Hansson esitles täna riigikogule panga 2018. aasta aastaaruannet. Tema peamine sõnum oli, et kuigi majanduskasv on aeglustunud, siis on majanduses küllaltki hea aeg.
Riigi rahandusest rääkides ütles Hansson, et Eesti Panga hinnangul ei ole praegu mõistlik valitsuse kulutuste suurendamisega majanduskasvu turgutada. Headel aegadel tuleks koguda reserve ja praegu ei ole laenu mõistlik võtta. Intressimäärad on keskpanga presidendi sõnul vaieldamatult soodsad, aga paraku ei ole alati soodsad tingimused laenatud raha ära kulutamiseks. Piltlikult öeldes saab Hanssoni sõnul kehvadel aegadel sama raha eest ehitada rohkem kilomeetreid maanteid kui praegu.
Hansson ütles oma ettekandes, et Eesti majanduskasv on aeglustumas. Ta märkis, et aastal 2017 kasvas majandus ligi 5%, mullu 4% ja tänavu umbes 3%. Eesti Panga hinnangul jääb edasine majanduskasv umbes 2% juurde. Märgatavalt kiirem kasv ei ole praeguse tehnoloogia, tööjõu, arengutaseme ja oskuste juures saavutatav. Seetõttu ootab Eesti Pank lähiajal majanduse mõõdukat jahtumist.
Hanssoni sõnul on oodata ka sisemaise hinnasurve kasvu, sest palkade tõus kandub varem või hiljem üle teenuste hindadesse. Viimase kaheksa aasta jooksul on Eestis palgad kasvanud umbes 6–7% aastas, euroalal samal ajal 1,5–2% aastas. Eesti Panga presidendi sõnul on kiire palgakasv olnud Eesti töövõtja jaoks positiivne, aga tööandjate kasumlikkus on surve all ja see hoiab investeeringuid tagasi. Palgakasvu taltumist toetavad keskpanga hinnangul majanduskasvu aeglustumine, positiivne rändesaldo ja sotsiaalkindlustuse reformid, mis on tööturule toonud uusi inimesi. Tööjõukulude kasvu toetavad aga palkade alammäära tõstmine hariduses ja tervishoius ning miinimumpalga tõus.
Eesti pangandussektori finantsseis on Eesti Panga arvates tervikuna hea ja seda ohustavad riskid väikesed. Hansson ütles, et ka pankade võimekus investeeringuid rahastada püsib hea. Samas on tema sõnul näha teatud märke vähenenud konkurentsist ja rahapesukahtlustest tulenev mainerisk võib seda tulevikus nõrgendada. Kuigi palgad kasvavad kiiresti ja intressimäärad on madalad, ei ole pangad Hanssoni sõnul laenutegevusega kinnisvarabuumi kütnud. Ta lisas, et Eesti Pank jälgib arenguid, et vajadusel midagi ette võtta.
Keskpanga president tõi välja, et tööjõud ja investeeringute rahastamine on koondunud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Seetõttu kasvab sektor palju kiiremini kui majandus tervikuna ja tööturupinged on seal eriti teravad. Välistööjõu sissevool ongi Hanssoni sõnul seotud pigem ehitussektoriga. See sektor kipub tema sõnul olema tsükliline, mis tähendab, et kunagi võib tulla tagasilöök, kui nõudlus väheneb või halveneb ehitus- ja kinnisvaraettevõtete laenumakse võimekus. Siis tekivad halvad laenud ja töötajad kaotavad oma töökohad.
Hanssoni sõnul mõjutab Eesti majandust ja keskpanga tööd ka Luminori panga turuletulek. Ta selgitas, et kui Nordea ja DNB liitusid, kasvas Eesti pangandussektor märgatavalt. Uus pank tõi kogu oma Läti ja Leedu äri Eesti juriidilisse isikusse. See tähendab, et Eesti pangandussektori käekäik hakkab sõltuma rohkem sellest, mis toimub Lätis ja Leedus, ütles Hansson.
Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Maris Lauri, kes ütles, et finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb võtta arvesse kõiki riske. Riigikogu peaks tema sõnul tegelema rohkem ühisrahastuse probleemidega ja selliste finantssektori ettevõtetega, mille riskid on kõrged. Lauri rõhutas, et Eesti Pank on valitsuse nõustaja ja valitsus ei peaks keskpanga seisukohta ära kuulamata olulisi majanduspoliitilisi otsuseid langetama.
Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Kersti Sarapuu, kelle sõnul on oluline, et Eesti õpiks rahapesujuhtumitest ja teeks järeldused tuleviku tarbeks. Ta toonitas, et Eesti võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim ja Eesti riigi rahandus on heas korras. Sarapuu tõstis möödunud aastast positiivsena esile Tallinna Sadama börsile mineku, mis avaldas olulist mõju kapitaliturgudele.
Riina Sikkut ütles Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel kõneldes, et teadmispõhise poliitika kujundamise jaoks on oluline Eesti Panga andmete kasutamine. Ta viitas keskpanga analüüsile, mis ütleb, et teise sambaga liitunud säästavad pensioniks rohkem kui mitteliitunud. Sikkuti sõnul peab valitsus vastutustundlikult silmas pidama pikka perspektiivi ja seda, mis on oluline kõigi inimeste tulevaste pensionite jaoks.
Isamaa fraktsiooni nimel kõneles Sven Sester, kelle sõnul on Eesti Pank finantsstabiilsuse tagamisega hästi hakkama saanud. Sester märkis, et euroala varaostukava küll elavdab majandust, kuid sellel on ka riske nagu võimalik kinnisvarahindade tõus ja teatud otsuste kaugemasse tulevikku edasi lükkamine. Eesti kommertspangad on tema sõnul siiski ühed paremini kapitaliseeritud pangad Euroopas ja nende koostöö Eesti Pangaga hea.
