Eesti Panga prognoos: täistuuridel töötanud majandus kaotab hoogu, palgasurve veidi väheneb

 (29)
Eesti Panga president Madis Müller
Eesti Panga president Madis MüllerFoto: Sven Arbet

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sel aastal 3,4% ja tuleval aastal 2,3%. Järgmisel kolmel aastal majanduskasv aeglustub, sest välisturgude väljavaade on kesine ning praeguseni jõuline tööhõivekasv hakkab raugema, selgub Eesti Panga värskest majandusprognoosist.

Lähiaastatel tööpuudus suureneb, kuna majandus hakkab jahtuma, samas kui tööturule siseneb senisest rohkem inimesi.
Nõudlus lisatööjõu järele küll väheneb, kuid palgatõususurve jääb kestma.

Majanduskasv aeglustub. Ühest küljest ei anna ettevõtete ja majapidamiste vähenenud laenukoormus ning suurenenud säästud põhjust arvata, et Eesti erasektorist võiks alguse saada järsk majanduslangus. Teisest küljest ei saa majandus pikalt täistuuridel konkurentsivõimet kaotamata toimida, sest palgakulude kasv sunnib ettevõtjaid hindu tõstma. Märgiline on, et ettevõtete endi hinnang konkurentsivõimele on juba liikunud halvemuse suunas. Kolmanda kvartali 4,2% majanduskasv üllatas küll positiivselt, ent seda paisutasid mitmed ajutised tegurid.

Tööturg reageerib muutustele majanduses hilinemisega. Eelmise majandustsükli lõpp 2007. aastal näitas, et tööpuudus hakkas suurenema enam kui pool aastat peale majanduskasvu kängumist, palgakasv veelgi hiljem. Kuigi tööpuudus oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis 3,9%, ehk kõigi aegade madalaim, näitavad nii registreeritud tööpuuduse suurenemine kui ka täitmata töökohtade vähenemine seda, et vajadus uue tööjõu järele on kahanemas. Sama kinnitavad ka ettevõtjad.

Seotud lood:

Nõudlus lisatööjõu järele küll väheneb järgmistel aastatel, kuid palgatõususurve jääb püsima. Neis oludes langeb aastane keskmise palga tõus vahemikku 5-6%. Tööpuudus suureneb lähiaastatel, sest majandus jahtub, samas kui tööturule siseneb senisest rohkem inimesi, kes kõik ei leia rakendust. Tööturul osalemist suurendab pensioniea järkjärguline tõus, inimeste paranevad tervisenäitajad ja kerkiv üldine palgatase, mis motiveerib töötamist.

Hinnatõus jääb pigem vaoshoituks. Hinnakasvu tõukab peamiselt tagant tööjõukulude suurenemine, mis avaldub kõige vahetumalt teenuste kallinemises. Samas - ühes palgakasvu aeglustumisega vaibub ka teenuste hinnatõus ja kuna importtoodangu hinnakasv on lähiaastatel pigem vaoshoitud ning maksutõusude mõju varasemast väiksem, jääb tarbijahindade kasv alla 2%.

Aeglasemast majanduskasvust hoolimata laekub riigile maksutulu rohkem kui tavaliselt. Järgmistel aastatel suurendavad maksutulu mitu suure mõjuga tegurit: läbi aegade suurim tööga hõivatute osakaal ühiskonnas; pisut suurenev, ent siiski madalaks jääv tööpuuduse määr; kiire palgakasv ja sellest tulenevalt ka kiire tarbimiskasv.

Headel aegadel tekitatud eelarvepuudujäägist tuleks väljuda seniplaanitust kiiremini. Valitsus kavatseb parandada eelmistel aastatel süvenenud eelarve struktuurset puudujääki vaid minimaalse lubatava sammuga ehk 0,5 protsendipunkti võrra SKPst aastas. Seeläbi jätkatakse lähiaastatel liiga lõdva eelarvepoliitikaga. Eesti Panga hinnangul tuleks valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal taastada võimalikult ruttu ajal, mil tulud on veel selges ülelaekumises.