Eesti Panga kuld ja neto-välisvaluutareserv moodustasid aprilli lõpuks 40,7 miljardit krooni, olles kuu jooksul kahanenud 755 miljoni krooni võrra ehk 1,8 protsenti, teatas Eesti Panga pressiesindaja.

Eesti Panga kohustustevaba reserv kahanes aprillis 46 miljoni krooni võrra ehk 0,7 protsenti, ulatudes kuu lõpuks 6,1 miljardi kroonini.

Baasrahanõudlus kahanes aprillis 699 miljoni krooni võrra ehk kaks protsenti. Baasraha kogumaht oli aprilli lõpuks 34,5 miljardit krooni, sh kontoraha 24,2 miljardit krooni ja sularaha 10,3 miljardit krooni.

Eesti Pangalt osteti aprillis välisvaluuta eest Eesti kroone 7,6 miljardi krooni ulatuses, Eesti Pangale müüdi Eesti kroone välisvaluuta eest 8 miljardi krooni ulatuses.

Eesti Panga kapitali, reservide, jaotamata kasumi ja kasumi kogusumma kasvas aprillis 92 miljoni krooni võrra, ulatudes 6,1 miljardi kroonini.

Eesti Panga bilanss kajastab peamiselt keskpanga poolt väljalastud sularaha koguseid ning kommertspankade varasid, mida hoitakse Eesti Pangas. Sularaha ringluse suurimaks mõjutajaks on lisaks majandustegevuse muutumisele hooajalised kõikumised aasta sees. Kommertspankade kohustusliku reservi keskmise taseme määrab pankade avalikkuselt kaasatud hoiuste ja muude laenatud vahendite suurus. Eesti Panga bilansi üldmahtu mõjutavad ka keskpanga varade paigutamiseks teostatud finantstehingud.