Eesti pangad saavad uue seadusega hiigeltrahvid, tugevamalt tõmmatakse liistule ka kiirlaenuandjad

 (5)
Raha ja kiirlaen
Raha ja kiirlaenFoto: Priit Simson

Kuna täna Eestis kehtivad finantsvaldkonna trahvisummade ülemmäärad on nii ajale kui EL-i regulatsioonidele jalgu jäänud, võimaldab rahandusministeeriumi algatatud seadusemuudatus ka Eesti pankadele, kiirlaenuandjatele ja teistele finantsasutustele peagi hiigeltrahve välja kirjutada.

„Tänapäeva ühiskonna heaolu sõltub olulisel määral finantssektoris tegutsevate ettevõtjate pakutavatest teenustest ja finantsturgude usaldusväärsusest,” põhjendas vajadust 31. oktoobril algatatud seadusemuudatuse järele Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Ta lisas, et äärmuslikematel juhtudel võivad finantsvaldkonna rikkumised mõjutada kogu riigi majandust, mistõttu karistused peavad olema heidutavad. „Kehtivad rahatrahvide ülemmäärad on juba aastaid ajale jalgu jäänud ega taga vajalikul määral rikkumiste ärahoidmist,” lausus Suutre. Sama põhjendus on ka seletuskirjas.

Trahvid võivad küündida 20 miljonini

„EL õiguses sätestatud rahatrahvide ülemmäärad ja nende arvutamise alused ei sobitu kehtiva riigisisese õigusega. Seni on EL-i õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrge määraga rahalisi sanktsioone Eesti õiguses üle võetud sunniraha instituudi kaudu, mis ei pruugi täita EL õiguse sätestatud eesmärke,” selgitab seal ministeerium.

Nii võimaldab rahandusministeeriumi algatatud seadusemuudatus senisest kõrgemaid rahalisi karistusi määrata krediidiasututele, fondivalitsejatele, investeerimisühingutele, Eesti väärtpaberite registripidajale, kindlustusandjatele ja – vahendajatele.

Seotud lood:

Üldjuhul näevad EL-i õigusaktid ette juriidilise isikule karistuse fikseeritud summas kuni 5 miljonit eurot. Alternatiivselt on trahviks võimalik määrata kuni 10% juriidilise isiku käibest või võtta aluseks kahe- kuni kolmekordne rikkumise tulemusel teenitud kasu või kahju, kui seda on võimalik kindlaks teha.

Üksikutel juhtudel näeb EL-i õigus ette aga ka sellest veelgi kõrgemaid karistusi. Näiteks näeb eelnõu ette emitendile, kes rikub teabe esitamise kohustust, mis on seotud hääleõiguse või kapitali suuruse muudatustega, kuni 10 miljoni suuruse rahatrahvi.

EL-i määruse, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume, nõuete rikkumise eest nähakse ette isegi kuni 20 miljoni suurune rahatrahv.

Karmistub ka kiirlaenuandjate karistamine

Nn kiirlaenuandjate ja –vahendajate väärtegude suhtes tõstetakse rahatrahvimäära kuni 400 000 euroni. Tarbijakaitseseaduses ja reklaamiseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest on finantsasutustele ette nähtud rahatrahv kuni 400 000 eurot (senise 32 000 euro asemel).

Erandiks on siin investeerimisriskiga elukindlustuslepingu turustamise nõuete rikkumise eest ettenähtud karistused, kus kindlustustoodete turustusdirektiiv näeb ette samuti kõrgema karistuse: füüsilisele isikule fikseeritud määras kuni 700 000 ja juriidilisele isikule kuni 5 000 000 + alternatiivsed rahatrahvi määramise alused.