EESTI PANK 100 | Täna saja aasta eest hakkas Eesti Pank keset kaost tööle

Eesti Pank loodi keerulisel ajal keset vabadussõja kaost, majandusest olid järel vaid riismed ja eri vääringuid oli ringluses rohkem kui tänaval kirjusid koeri. See oli aeg, mil rahvas kasutas harjumusest ikka veel vanu ja vähenenud väärtusega Vene rublasid, kuid liikvel olid ka idarublad, idamargad, Soome margad ja Eesti margad.

24. veebruaril 1919 kinnitas Eesti ajutine valitsus panga põhikirja, kuid õigupoolest hakati keskpanka looma juba varem. Panga loomiseks moodustati 1919. aasta märtsis kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuulusid Eduard Aule, Mihkel Pung ja Johan Sihver.

Valitsus määras loodava keskpanga kapitaliks 10 miljonit marka, kuid tegelikult pank seda raha ei saanud, sest valitsus oli selle juba suuresti ära kulutanud. Seega alustas pank tegevust ebapiisava kapitaliga. Lõpuks vormistati asi kui valitsusele antud 7 miljoni margane laen, mida küll Eesti Pank ei andnud, vaid valitsus võttis. Keskpanganduses on valitsuse otsefinantseerimine üldiselt täiesti vastuvõetamatu tegu ega sobi kokku keskpanga sõltumatusega.

Kuigi Eesti Pangal pidi olema ainuõigus pangatähti välja anda, lasi hoopis riigikassa omarahana käibele riigikassatähed. Riigikassa sai endale ka Venemaalt rahulepingu alusel saadud 15 miljonit kuldrubla, mis hiljem läksid siiski keskpanga käsutusse.

1921. aastal suurendati panga põhikapitali 250 miljoni margani ja pank hakkaski pangatähti emiteerima.

Ärileht kirjutas sel nädalal sajandat aastapäeva tähistavast Eesti Pangast pikemalt SIIN ja SIIN.