Pankade eluasemelaenude portfelli maht on kosunud kaheksa miljardi euroni, mis tähendab, et aastaga on see kasvanud ligi seitse protsenti. Ka uusi laene on väljastatud mõnevõrra suuremas mahus kui samal ajal eelmisel aastal. Kuna eluasemehinnad on kasvanud, siis on ka keskmine laenusumma varasemast suurem. Keskmine eluaseme ostuks võetud laenusumma kasvas kolmandas kvartalis aastaga ligi kümme protsenti, 84 000 euroni.

Ettevõtete laenuportfelli maht oli novembris 9,3 miljardit eurot, mida on umbes sama palju kui aasta eest. Portfelli maht oleks muidu kasvanud umbes neli protsenti, kuid ühe panga portfell viidi oktoobris Eestist välja ja üks filiaal lõpetas novembris tegevuse. Uusi pikaajalisi laene on viimastel kuudel väljastatud tavapärasest pisut väiksemas mahus, mis võib olla märk väiksemast investeerimisaktiivsusest. Ettevõtete investeerimisotsuseid võib mõjutada see, et majanduse olukorrast räägitakse varasemast negatiivsemas võtmes.

Novembris püsis ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal tavapärasest märksa kõrgemal tasemel (3,7 protsenti) - samamoodi nagu kahel eelmisel kuul. Tõusu on paljuski põhjustanud üksikud tehingud kinnisvarasektoris. Ettevõtete laenutingimused seega samavõrra halvenenud ei ole. Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes novembris aasta alguse tasemele ehk 2,5 protsendile.

Eestis tegutsevad pangad on laene väljastanud kokku 19,3 miljardi euro ulatuses. Laene rahastatakse suures ulatuses residendist ettevõtetelt ja majapidamistelt kaasatud hoiustega, mille kogumaht on kasvanud 15 miljardi euroni. Majapidamiste hoiused on viimase aastaga kasvanud 9 protsenti, kokku kaheksa miljardi euroni; ettevõtete hoiused aga viis protsenti, 6,9 miljardi euroni.