Eesti Pank avalikustas kauaoodatud ja pensionireformi suhtes kriitilise mõjuanalüüsi
„Teises sambas kogub endale pensionisääste rohkem kui 700 000 Eesti inimest ja tulevikus peaks teisest sambast tulema kolmandik inimese pensionist. Esimene ja teine sammas ei võistle omavahel, vaid täiendavad üksteist. Pensionisüsteemi muutes oleks vastutustundlik alustuseks kirjeldada muudatuste mõõdetav eesmärk ja oodatav pikaajaline mõju. Praeguste muudatuste käigus ei ole selgitatud, kui suuri pensione plaanib valitsus Eesti inimestele tulevikus tagada ja kuidas neid rahastada. Nõnda tähtis küsimus vajaks enne olemasoleva pensionisüsteemi aluste muutmist laiemat ühiskondlikku kokkulepet," ütles Eesti Panga president Madis Müller.
Eesti Panga oktoobri keskel valminud mõjuanalüüsist selgub, et kogumispensioni vabatahtlikuks tegemise tagajärjel võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad. Samuti kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.
Valitsuse plaanitud moel pensionisüsteemi muutmine võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg. Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime halveneb aastateks, sest suuremast tarbimisest tekkinud ajutiselt kiirem majanduskasv hiljem aeglustub, aga tööjõukulud jäävadki suuremaks kui varem.
Eesti Panga mõjuanalüüsi põhjal selgus, et valitsuse plaanitud muudatuste puhul on kolm suurt muret, millele oleks vajalik leida lahendus.
Kui fondidest lahkub palju inimesi, siis tõenäoliselt tuleb mõnel fondil müüa varasid, mida kiiresti müüa on raske. Varade kiirmüügi korral kaotaksid raha nii fondidest lahkujad kui ka fondis jätkavad pensionikogujad.Pärast muudatusi on fondidel riskantsem osta varasid, mis on tootlikumad, kuid mida on raskem kiiresti müüa. Kuidas tagada, et edaspidi ostaksid fondid tulevaste pensionäride jaoks varasid, mis oleksid tootlikumad?Viimastel aastatel on pensionifondid teinud investeeringuid Eesti ettevõtetesse ja mänginud olulist rolli ettevõtete rahastamises. Kuidas täita tekkivat tühimikku Eesti ettevõtete rahastamises, mis on võimaldanud ettevõtetel tootlikkust parandada ja uusi töökohti luua?
Augusti teisel poolel avaldas valitsus teise pensionisamba plaanitava reformi põhimõtted. Septembri alguses teatas keskpank, et avaldab hiljemalt oktoobri keskpaigas mõjuanalüüsi, et hinnata muudatuste mõju lähiaja majandusele ning pikema aja jooksul avalduvat mõju maksukoormusele ja riigirahandusele.
