"Ehkki selline ülejääk ei ole jätkusuutlik, vähendab see üleilmse finants- ja majanduskriisi ajal oluliselt Eesti majanduse haavatavust," ütles Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit.

"Ikka veel madalseisus oleva sisenõudluse tõttu jäi käesoleva aasta teises kvartalis kaupade ja teenuste sissevedu erandlikult aasta alguse tasemele. Kaupade ja teenuste väljavedu kujunes samal ajal aga 10 protsendi võrra suuremaks kui esimeses kvartalis. Kaupade väljaveo kasvu juures oli juhtiv roll re-ekspordi tüüpi kaubavoogude suurenemisel," sõnas Saarniit.

Kapitali liikumise poolel oli ainsaks selgeks tendentsiks Euroopa Liidu eelarvest laekuvate rahasummade jätkuv kasv.

Ehkki oodatav sisenõudluse elavnemine toob kaasa kaubabilansi halvenemise, jääb jooksevkonto Eesti Panga kevadprognoosi järgi ka käesoleva aasta kokkuvõttes väiksesse ülejääki. SKP suhtes mõõdetav välisvõla koormus seejuures ei vähene, vaid SKP suure languse tõttu isegi suureneb.